EPL: Järjekorrad ja notaritasud panevad korteriostjaid riskima

Lepingute sõlmimise põhjuseks on elutempole jalgu jääv võlaõigusseadus ja nii ostja kui ka müüja soov ennast kindlalt tunda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kinnisvaraeksperdi asedirektori Aivar Roosiku sõnul on poolelioleva ehituse ajal selliste lepingute sõlmimine ohtlik. ?Kui inimene on maksnud suured summad ja asi jääb ripakile ning läheb pankrotti ja sealt edasi kohtusse, siis seal võetakse need lepingud kõige viimasena ette ja hakatakse norima, et need ei kehti, sest neil pole notariaalset kinnitust,? sõnas Roosik.

?Ei soovitaks teha ühtegi mittenotariaalset broneerimislepingut pooliku asja ostuks,? lisas Roosik, kes on ka Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige.

?Reaalsus on see, et neid lepinguid tehakse palju,? ütles advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Urmas Ustav. Tema hinnangul sõlmitakse notariaalselt kinnitamata lepinguid, sest õiguslik regulatsioon ja tegelik elu on vastuolus. Pooltele õiguskindlust andva notariaalse lepingu sõlmimise asemel eelistatakse kiiremat ja odavamat, ent piisava õiguskindluseta lihtkirjalikku lepingut.

Ustav nentis, et notariaalselt kinnitatud eellepingu asemel on kinnisvaraarendajad püüdnud tühimikku täita notariaalset vorminõuet mittetäitva broneerimislepinguga. ?Universaalset lahendust siin pole, ent arusaamatuste vältimiseks on igal juhul soovitav sõlmida notariaalne eelleping või võimalusel kohe notariaalne võlaõiguslik müügileping,? lisas Ustav.

Seaduslike lepingute sõlmimist raskendavad ka pikad notarite järjekorrad, samuti ostjate soovimatus maksta sama asja omandamise eest kahekordset notaritasu ? kulutusi tuleb teha lisaks müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisele ka notariaalse eellepingu sõlmimisel.