OMX Baltic−0,43%300,96
OMX Riga0,1%894,29
OMX Tallinn−0,36%2 073,72
OMX Vilnius−0,05%1 200,53
S&P 500−0,11%6 198,01
DOW 300,91%44 494,94
Nasdaq −0,82%20 202,89
FTSE 1000,13%8 796,98
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,74

OMX Baltic−0,43%300,96
OMX Riga0,1%894,29
OMX Tallinn−0,36%2 073,72
OMX Vilnius−0,05%1 200,53
S&P 500−0,11%6 198,01
DOW 300,91%44 494,94
Nasdaq −0,82%20 202,89
FTSE 1000,13%8 796,98
Nikkei 225−0,56%39 762,48
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,74

06.09.04, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Microsofti rendiidee pole uudne

Andrus Aaslaiu kolumnis ( vt - Riiklik lepe Microsoftiga toob tarkvara inimesteni) kirjeldatud tarkvararendi idee pole sugugi uudne. Microsoft hakkas seda pakkuma juba mitu aastat tagasi.

Algne rendihinnakiri oli nii keeruline, et Microsofti oma töötajadki ei saanud sellest aru. Hiljem muutus asi lihtsamaks, kuid nüüd on välismaa ajakirjanduses kõlanud suurfirmade protestinoodid, et nad on ostnud Microsofti tarkvara renditeenusena, millega peaks kaasnema regulaarsed versiooniuuendused. Kuid versiooniuuendusi on olnud vähe ning need ei ole olulist funktsionaalsust lisanud. See-eest on firmade kulu renditeenusele olnud suurem kui ?vana moodi? tarkvaralitsentse ostes.

Tundun olevat üks väheseid, kes nii arvab, aga väidan, et ainuke kasulik leping Microsoftiga oleks selline, kus Microsoft kohustuks parandama kasutajate poolt avastatud tarkvaravead teatud aja jooksul. Kui näiteks arvutada rahaks ümber minu tööaeg, mis on kulunud Word 2000 ja 2003 vigadele, on mu tööandjad kulutanud mitu tuhat krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piraatlusega seoses tuletaksin meelde, et kuigi suured tarkvarafirmad võitlevad näiliselt kõige enam piraatluse vastu, võidavad tegelikult just nemad piraatlusest. Kaotajateks jäävad mitmed väiksed tootjad. Näiteks on väga laialt levinud Microsoft Office?i piraatversioon. Piraatluse tõttu on enamik inimesi harjunud seda kasutama.

Kuigi nad kasutavad maksimaalselt 5 protsenti selle tarkvarapaketi võimalustest ning võiksid vabalt kasutada mõnd lihtsamat ja odavamat konkureerivat kontoritarkvara, siis ostmise korral ostetakse ikkagi Microsoft Office. Sest see on see, mida teatakse ja millega ollakse harjunud.

Autor: Marko Laurits

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Saated

02.07.25, 14:17

Ajakirjanik: Tallinna linnavõim laguneb, aga mitte enne laulupidu

Uudised

02.07.25, 14:13

Eraandmed ja andmepõhine aruandlus. “Suur osa ettevõtteid ei kasuta andmete potentsiaali”

Börsiuudised

02.07.25, 14:07

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Saated

02.07.25, 14:00

Kaikamehest sai päris juht: inimestega tuleb tundlikult ümber käia

Uudised

02.07.25, 13:54

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Saated

02.07.25, 13:26

Aiapidaja õudusunenägu: spetsialist selgitab, kuidas saada jagu teetigudest

Uudised

02.07.25, 12:48

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Ukrainas äri ajada on lihtsalt võimatu, ütles Urmas Sõõrumaa, kellel oli kunagi Ukrainas turvafirma.

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Seakatkuga pihta saanud farmi juht: suurim oht tuleb Lätist

Siiamaani on 97,97% Air balticust Läti riigi käes.

Lufthansa sai loa Air Balticu osaluse ostuks

Sõjas Ukraina pingutab rohepöördega

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Teises kvartalis vähenes jaemüük Eestis 5%.

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Föderaalreservi esimees Jerome Powell soovib oma järeltulijale jätta hästi toimiva majanduse.

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 18 t
Toimumiskoht:
Tallinn