• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,72%38 604,78
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,72%38 604,78
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • 06.09.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Microsofti rendiidee pole uudne

Andrus Aaslaiu kolumnis ( vt - Riiklik lepe Microsoftiga toob tarkvara inimesteni) kirjeldatud tarkvararendi idee pole sugugi uudne. Microsoft hakkas seda pakkuma juba mitu aastat tagasi.
Algne rendihinnakiri oli nii keeruline, et Microsofti oma töötajadki ei saanud sellest aru. Hiljem muutus asi lihtsamaks, kuid nüüd on välismaa ajakirjanduses kõlanud suurfirmade protestinoodid, et nad on ostnud Microsofti tarkvara renditeenusena, millega peaks kaasnema regulaarsed versiooniuuendused. Kuid versiooniuuendusi on olnud vähe ning need ei ole olulist funktsionaalsust lisanud. See-eest on firmade kulu renditeenusele olnud suurem kui ?vana moodi? tarkvaralitsentse ostes.
Tundun olevat üks väheseid, kes nii arvab, aga väidan, et ainuke kasulik leping Microsoftiga oleks selline, kus Microsoft kohustuks parandama kasutajate poolt avastatud tarkvaravead teatud aja jooksul. Kui näiteks arvutada rahaks ümber minu tööaeg, mis on kulunud Word 2000 ja 2003 vigadele, on mu tööandjad kulutanud mitu tuhat krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piraatlusega seoses tuletaksin meelde, et kuigi suured tarkvarafirmad võitlevad näiliselt kõige enam piraatluse vastu, võidavad tegelikult just nemad piraatlusest. Kaotajateks jäävad mitmed väiksed tootjad. Näiteks on väga laialt levinud Microsoft Office?i piraatversioon. Piraatluse tõttu on enamik inimesi harjunud seda kasutama.
Kuigi nad kasutavad maksimaalselt 5 protsenti selle tarkvarapaketi võimalustest ning võiksid vabalt kasutada mõnd lihtsamat ja odavamat konkureerivat kontoritarkvara, siis ostmise korral ostetakse ikkagi Microsoft Office. Sest see on see, mida teatakse ja millega ollakse harjunud.
Autor: Marko Laurits

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele