Salalepet pole ja Microsoft pole saatan

Olen Microsofti ja valitsuse vahel sõlmitava lepingu mustandi avaldamisest peale kaevanud ajaloos, inimeste mäludes, pinninud tunnistajaid, lükanud sõrmi flopiseadme vahele ja ähvardanud CDd naelaga ära kraapida, et saada kätte kõik valguskartvad faktid kätte selle salaleppe kohta, kus kogu eesti rahvas jälle maha müüakse. Tulemus on järgmine: salalepet pole ja kõigil on paranoia.

Parim ei tähenda, et oled hinge müünud. Selle kohta on mul mitu näidet. 1. WinAmp, mp3-mängija. Kas WinAmp muutus siis, kui see kõigis arvuteis oli, pahaks? Ei muutunud. Kõik kasutasid edasi. 2. Kas Schumacher on paha, kuna ta on enamiku sõite võitnud?

MotoGP on ülimalt populaarne viimaseil aastail just seepärast, et võistlus on tasavägine. F1 ei ole. Kas peaks Ferraril kummid tühjaks laskma? Mis siis, et nemad pole süüdi, et teised on aeglasemad. Microsoft pole süüdi, et teised ei tee midagi võrreldavat.

Ma ei leia lepingust midagi, mis oleks kuidagi ?saatanlik? või halb. Punkt eksklusiivsuse välistamise kohta: olemas. See tähendab, et kõik tõsiseltvõetavad firmad saavad sõlmida samasuguse lepingu valitsusega, ei mingit ainuõigust.

Punkt tarkvara legaliseerimise kohta: olemas. Ja pange tähele, lepingus on ?tarkvara?, mitte ?Microsofti tarkvara?. Sest Microsoft on üks väheseid, kes pöörab aktiivselt tähelepanu legaalsusele. Ja kui Microsofti tootesarjaga on lihtsam: käivita programm, mis oskab ise arvutist uurida, mis litsentsid peaksid ette näidata olema, siis igasuguste vabavaraprogrammidega on keerulisem: osa neist võib vabalt kodus kasutada, aga firmas mitte.

Mulle meeldib Linuxi mantra juures enim see, et Microsoft kardab seda ning hinnad on muutunud sobivamaks. Käia välja umbes 5000 krooni Office?i eest, mida saab tegelikult kergesti piraatida, on paljuvõitu. Hea, et on võimalik rentida tarkvara ja arvutit ka.

Tõenäoliselt saab popiks see ?rendi omandiks? mudel, kus peale kolmeaastast rendiperioodi saab arvuti koos tarkvaraga sinu omaks. Väljahõigatud erinevad kuumaksud alates 300 kuni 600 kr on mõistlik hind. Mina igatahes võtaks.

Me võime rääkida mida tahes, aga kasutusmugavus ei ole veel sel tasemel, mis lõppkasutajale sobib. Ning ei mina ega teie otsusta, millal on tarkvara kasutajasõbralik. Otsustab minu vanaema ja peale tema teie kõikide vanaemad ja vanaisad. Meie, kes me sellele lepingule tähelepanu pöörame, oleme edasijõudnud kasutajad. Võiks ju ilkuda, et mis viriseme, võtame Linuxi lähtekoodi lahti ja muudame kõik ümber nii, et meil mugav oleks.

Paberitega programmeerijana ma isegi ei kaalu võimalust, et ma hakkan avatud lähtetekstides midagi muutma, sest tahan asja nüüd ja kohe kiirelt kasutada. Ainus seni tõeliselt kasutuskõlbulik mitte-Windows on Mac OS X. See ei ole paari asjaarmastaja tehtud kasutajaliides, vaid miljoneid dollareid maksma läinud edukas projekt.

Üldiselt on mul hea meel, et minister Meelis Atonen koos meeskonnaga on kokku pannud töötava plaani, kuidas meie IT-taset tõsta. Reaalne plaan, kuidas viia internet kõikidesse kodudesse, teha samm lähemale avatumale ja ühetasasemale ühiskonnale. Ning eeskujuks teistele poliitikutele: vaadake, kui avatult see le-pe sünnib, tekst kõigile lugeda, osapoolte nimed nimetatud, pooled avatud ettepanekutele. Tehke järele.

Need, kes karjuvad monopolist ja Microsofti suunas ristimärki teevad, peaksid vaatama lähemale, nii umbes Saaremaani. Kui Atonenil õnnestuks oligarh Vjat?eslav Leedoga sa-ma soodne leping teha kui Bill Gatesiga, oleks praamisõit sa-ma odav kui praegu ja boonusena laevad kolme aasta pärast kogu krempliga meie, st kasutajate omad. Aga Gatesil ju konkurendid olemas ? Linux, ja Apple. Leedol mitte. Seepärast ei saa ka Gates nõuda, et Eesti riik talle igal aastal ise sada miljonit välja käiks.