Meid ootab ees naisjuhtide võidukäik

Juhtide hindamisel ja arendamisel kasutatakse kompetentsusmudeleid, mis on juhi edukust ennustavate omaduste kirjeldused. Juhi kompetentsimudel koosneb kolmest komponendist. Esiteks isiksuseomadused ehk see, kuidas isik reageerib erinevatele olukordadele. Teiseks teadmised ning oskused ehk see, kui palju inimene erialasest valdkonnast teab ja mida ta oskab teha. Ning kolmandaks töökogemus ehk senised tööolukorrad, millega inimene on rohkem või vähem edukalt toime tulnud. Financial Timesi uuringu valguses tekib soov spekuleerida naiste eelduste üle omandada juhtimiskompetentse meestest paremini.

Juhi isiksuseomadustest rääkides tuleb esimesena mõttesse emotsionaalse intelligentsuse kontseptsioon. See on võime mõista ja juhtida nii enese kui ka teiste inimeste hinges toimuvat. Uuringutega on tõestatud, et naiste aju on sünnipäraselt loodud paremini käsitlema emotsionaalseid aspekte. Ka viis, kuidas tüdrukuid üles kasvatatakse, loob paremad eeldused emotsionaalse intelligentsuse arenguks. Nõudlikkus ja järjepidevus on õpitavad käitumised, aga emotsionaalse intelligentsuse arendamine paljude tänaste meesjuhtide puhul pea võimatu. Nii peaks naised olema loomupäraselt paremad inimeste juhid kui mehed.

Teadmiste ja oskuste arendamisel on naistel eelis. Esiteks on naistel suurem valmisolek eesmärgi nimel valu kannatada ning pikaajaliselt pingutada. Naised peavad tänases Eestis sama tulemuse saavutamiseks tegema rohkem tööd kui mehed. Meestele on ajalooliste ühiskondlike normidega ette antud edumaa, ja kui mees tahab, siis leiab ta oma juhirolli ühiskonnas kergesti.

Eesti naised aga peavad sama tulemuse saavutamiseks igal sammul tõestama, et nad on meestega mitte ainult võrdsed, vaid ka neist paremad. Oma headust on aga selgelt võimalik tõestada asjakohaste teadmiste ja oskustega. Seetõttu teevad naised igapäevaselt rohkem tööd, et teadmiste ja oskuste poolest meestest paremad olla.

Töökogemus ja senine sooritus on ainuke kategooria, kus Eesti meesjuhtidel on oma naiskolleegidest tugevam pagas ette näidata. Seni on juhirolli valitud rohkem mehi ja neil on seda kergem saavutada olnud. Tegevjuhtideks on ikka edutatud müügi- või tootmisdirektoreid ja need rollid on keskmises Eesti ettevõttes meeste pärusmaa olnud. Tulevikus ennustavad juhtimisgurud aga just ettevõtte pehmema poole ? turundus- ja personalijuhtide paraadi tegevjuhtimisse. Nii on tõenäoline, et tulevikus on ka naisjuhtidel sama tugev edulugude pagas ette näidata kui tänastel meesjuhtidel.

Financial Timesi uuring tuvastas, et naistippjuhtide keskmine palk on kõrgem meestippjuhtide keskmisest palgast. Arvestades, et tippjuhtide palk ei sõltu ainult positsioonist hierarhias, vaid oluline osa tippjuhtide palgast sõltub reaalsetest majandustulemustest, peaksid naised tippjuhi tööga paremini toime tulema. Nii leiab kaudset kinnitust, et naistel on paremad eeldused tippjuhi rolliga edukaks toimetulekuks.

Eestis seni veel märkimisväärset naistippjuhtide seltskonda tekkinud pole ja kui mõned skandaalsed erandid välja arvata, on naisjuhtide tasu üldjuhul meeste omast väiksem. Aga juba lähema viie aasta jooksul näeme selles osas suurt muutust.

Vaadates, kuidas keskastmejuhtide konkurssidel osalevad naiskandidaadid ületavad oma professionaalselt kvaliteedilt enamikku mehi ning millise hoolsuse ja pühendumisega nad oma ideaalide poole suunduvad, samas kui meeskandidaadid pigem hedonistlikus eneseimetluses hõljuvad, saab ennustada, et naiste osakaal tippjuhtide hulgas oluliselt kasvab.

Liites siia veel naiste paremad eeldused juhtimiskompetentside omandamisel ja arendamisel, võib ennustada, et naisjuhtide keskmine palk kipub tulevikus Eesti meesjuhtide oma kaugelt ületama.