Eesti heinamaad muutuvad golfiväljakuteks

Artikkel

- Uudised
- Krista Taim
- 4. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti heinamaad muutuvad golfiväljakuteks
Kui aga realiseeruvad kõik töös ja arendajate mõttes olevad plaanid, on Eestis viie aasta pärast 16 eri tasemega golfiväljakut, mis peaks meelitama siia hulga golfituriste.
Tagasihoidlikult arvestades maksab ühe 18 rajalise golfiväljaku ehitus 35 miljonit, arvestamata maa hinda. Ühe golfiraja maksumus võib olenevalt maastikust ja raja keerukusest maksta 1?2,5 miljonit. 18rajalise väljaku ülapidamiseks oleks vaja 20 000 mängijat aastas.
Golfiväljakute arendajad usuvad, et see kõik on võimalik. Raha praegu ehitatavate golfiväljakute tarvis tuleb suures osas Soomest, kus korraldatakse aktsiaemissioone. Ka on enamik rajatavate golfiväljakute omanikke soomlased.
Eesti Golfi Liidu sekretäri Henry Talviku hinnangul on just tänu põhjanaabritele golf tõusuteel. Ta ennustab, et Eesti läheb Soome rada, kus enam ei peeta golfi elitaarseks spordialaks. ?Kui 1960. aastal oli Soomes vaid viis väljakut 1600 mängijaga, siis täna on 110 väljakut pluss 57 töös olevat projekti.?
Esimene, Niitvälja golfiväljak avati Eestis 1993. aastal. 2003 lisandus Audru pay & play väljak ja möödunud suvel Valgeranna golfiväljak. Kõik kolm peavad ka laienemisplaane.
Järgmisel aastal tahavad alustada Jõelähtme, Haapsalu, Otepää, Suuresta golfiväljakud. 2006?2007 loodavad esimesed mängijad rajale lubada Tahkuranna ja Kuressaare.
Esimesena alustanud Niitvälja ei soovi oma liidripositsiooni ära anda ja on asunud teist, 18 rajaga väljakut kavandama.
Niitväljal tegutseva Eesti Golfikeskuse juhatuse liikme Sven Neideri sõnul on jätkuvalt prioriteediks olla juhtpositsioonil ja omada kahte väga heal tasemel eri tüüpi golfiväljakut: üks park-väljak ja links-tüüpi golfirada, ehk avamaa väljak.
?Maailmas on golfiturism täiesti olemas ja enne ei saakski Eestit golfimaana reklaamida, kui siin pole vähemalt kümmet korralikku väljakut,? rääkis Audru golfiklubi omanik Eino Ojandu. Ta tunnistab, et pole lihtne leida raha, seepärast plaanitakse laienemist etapikaupa.
Sel aastal valmisid Valgeranna golfiväljaku 18 rada, teist sama palju on plaanis. ASi White Beach Development ühe omaniku Ragner Matsalu sõnul tahavad golfituristid kätt proovida eri väljakutel ja nende rohkus on ainult kasuks.
Millal võiks kolmas, Pärnu lähedal asuv Tahkuranna golfiväljak esimesi mängijaid vastu võtta, OÜ Golfer juhatuse esimees Kuno Teder lubada ei julge. ?Vihmane suvi segas ehitust, kuid usun, et jõuame kahe aastaga,? on ta optimistlik. Teda ei heiduta suured investeeringud ega keskkonnakaitsjad, kes avaldasid meelt kartuses, et hävitatakse lindude pesapaiku.
Neljandal Pärnule suunatud golfiväljakul on läinud kehvasti. Restorani Kuld Lõvi naabrusse ehitama hakanud Norra arendajad on töö peatanud ja kodumaal tagasi. ?Aasta tagasi avati küll osaliselt paar õpperada, kuid tänavu mingit tegevust ei toimunud,? kinnitas firmat OÜ Enovar esindav Eili Poolma.
Haapsalu külje alla, laugele maastikule rajatava golfiväljaku arendajad tunnevad, et täidavad tühiku. ?100 kilomeetri raadiuses pole golfiväljakuid. Tallinna või Pärnu sõita on liiga kauge,? põhjendas OÜ Kruusval üks omanikke Tõnu Meriloo. See siiski ei tähenda, et linn oleks täis golfihuvilisi eestlasi. Rõhk on Soome kogukonnal ja turistidel.
Lõuna-Eesti golfivajaduse peaks rahuldama sügisel ehitusega alustanud Otepää golfiväljak. ASi Otepää Golf üks omanikke Aarne Saar, kes on tuntud ka kui ASi Eesti Gaas juht, ütles, et maastik on neil huvitav, mitte tasane nagu mujal. Raha ehituse tarvis loodetakse saada aktsiate müügist ja toetusfondidest, mis arendavad turismi.
Golfi on avastanud ka kaks omavalitsust, Kuressaare linn ja Tartu vald. Viimane plaanib 18 rajaga golfiväljaku ehitamist Raadi mõisa kanti.
Edukalt on seni läinud Jõelähtme golfiväljaku rajajal, Estonian Colf & Countri Clubil (ECCC). Ehitus algas aasta tagasi eesmärgiga teha Põhjamaade atraktiivseim golfiväljak. ECCC juhataja Mait Schmidti sõnul on nende trumbiks maaliline maastik, miljoni dollari vaatega merele.
Eesti Golfikeskuse juhatuse liige Sven Neider usub, et vähemalt viis kuni seitse aastat on välisturistid need, kes annavad golfiväljakutele põhilise käibe.
Täna on üle poole Niitväljal mängijatest välisturistid. ?Eelkõige on meie rahaline tegevus seotud sellega, kui palju me välisturistide käest raha kätte saame. Nende panus on 60?70 protsenti meie käibest. See tendents, et prioriteediks jäävad välismängijad, kestab veel 5?7 aastat,? prognoosis Neider.
Väljakute rohkus annaks paremad võimalused müüa Eestit golfihuvilistele. ?Tulgu neid juurde juba selle pärast, et 95% mängivatest turistidest on praegu soomlased, samas kui Rootsis on turg kuus korda suurem, aga rootslane ei tule siia selle ühe väljaku pärast. Aeg ja raha, mis kulub reisi peale, pole seda ühe väljaku mängimise mõnu väärt. Kui oleks Tallinna ümbruses kaks või kolm väljakut, saaksime kindalasti Rootsi turisti siia mängima,? sõnas Neider.
Tema sõnul ei tohi golfi võtta kui kasumlikku äriprojekti. ?Väljakutelt, kus on laiapõhjaline aktsionäride ring, ei maksta ilmselt kunagi dividende välja, kui just pole erakorralisi tulusid. Kasum suunatakse arendamisse ja sellega tõuseb aktsiaomanike ehk mänguõiguse omanike aktsiate väärtus,? selgitas Neider.
Hetkel kuum