Maakütte eeliseks on säästlikkus

Teet Reier 06. oktoober 2004, 00:00

Populaarse maakütte kasutajaid hinnatakse Rootsis olevat üle 350 000, Soomes aga otsustab asjatundjate arvates praegu juba iga teine-kolmas uue küttesüsteemi ostja maakütte kasuks.

Balti Soojuspumba juhatuse liikme Andres Samarüütli sõnul tekib Eestis praegu üha rohkem noori peresid, kes uut kodu rajama hakkavad. ?Tavaliselt võetakse pikaajalist eluasemelaenu. See aga tähendab, et pikkadeks aastakümneteks lasub perel küllaltki suur maksukoormus,? räägib ta. ?Just sel perioodil on eriti oluline, et valminud eramu püsikulud ei hakkaks planeerimatult pere eelarvet koormama.?

Samarüütli arvates on küttevaldkond tavaliselt inimestele suhteliselt tundmatu ja kui seda küsimust pole projekteerimise käigus läbi arvutatud, võib see lõppeda tehno- ja küttesüsteemi täieliku ümberehitusega või hoopis eramu müügiga.

Näitena toob Samarüütel noore pere, kes mõni aasta tagasi pidi otsustama, millist küttesüsteemi oma tulevases kodus kasutada. Krunt oli valitud Keilasse, majas oli 200 m² köetavat pinda ja peres kasvamas kaks alaealist last. ?Kui maja krunt ja arhitektuuriline projekt oli valitud, lasti erapooletul kütteinseneril välja arvutada hoone küttekoormus ja teha ligikaudsed küttekulude arvutused. Neid aluseks võttes lasti erinevaid kütteliike esindavatel firmadel teha omapoolsed pakkumised.?

Kaaludes eri süsteemide plusse ja miinuseid, valiti lõpuks ikkagi alginvesteeringult kõige kallim variant ? maasoojuspump, mille maksumus koos paigaldusega oli 155 000 krooni. Määravaks said kasutusmugavus, väikesed püsikulud ning võimalus paigaldada soojuspump garaa?i nurka 2 m² suurusele pinnale.

Samarüütli andmetel kulutas perekond esimesel aastal küttele ja tarbeveele 6686 krooni eest elektrienergiat, ehk siis keskmiselt 557 krooni eest kuus, mis oli isegi soodsam kui esialgselt arvestatud 6000?7000 krooni aastas.

Eesti hetkeseisu hinnates kasvab Samarüütli hinnangul soojuspumba huviliste-ostjate ring iga aastaga. ?Kui momendil valib soojuspumba iga 5.?6. klient, siis aastaks 2010 teeb arvatavasti selle valiku juba iga kolmas,? prognoosib ta.

OÜ Maa-Õhk Soojuspump juhataja Margus Ehrenpreisi sõnade järgi on soojuspump tehniliselt lihtne ja eriti töökindel. Pumbas on põhimõtteliselt samad komponendid, mis külmutuskapil. Külmiku külma andev osa on viidud maasse paigaldatud torustikuna õue ja külmkapi tagaosa (soe) on toas. Soojuspumba abil antakse maast võetav soojus küttesüsteemi.

Ehrenpreisi sõnul on Eestis soojuspump veel suhteliselt vähe levinud, sest soetamiskulud on oluliselt suuremad võrreldes muude küttesüsteemidega. Samas on soojuspumba ekspluatatsioon peaaegu hooldevaba ja kasutusiga 20?30 aastat.

Soojuspump sobib kasutajale, kes mõtleb ja planeerib perspektiiviga. Selline kütteviis sobib majale, mille omanik ollakse aastaid.

Soojuspumba kasutegur võrreldes otseelektriküttega on kolmekordne ja seega tasub see end praeguste energiahindade juures ära umbes 7?8 aastaga. Seda muidugi juhul, kui hinnad ei muutu.

Seisime 2001. aastal valiku ees, millist küttesüsteemi hakata kasutama renoveeritavas Rõuge põhikoolis. Uuendatavas hoones polnud enam mõeldav kasutada ahikütet, samuti ei tundunud eriti hea mõttena tossav katlamaja Ööbikuoru serval. Kuna soojuspumpade kohta oli teavet juba liikvel, otsustasime seda võimalust uurida. Enne otsustamist käisime vaatamas ka Matsalu looduskaitseala keskusehoonet, kuhu oli paigaldatud maaküte. See käik andis meile kindlust juurde, eelkõige ehk sealse juhataja sõnad, et seadmeteruumi võtmed võivad küll tema käes olla, aga tarvidust midagi kontrollida pole, kõik toimib.

Nii paigaldatigi Rõuge põhikooli samal aastal esimene Lämpöässä maasoojuspump võimsusega 60?70 kW. Kuna hoones vahetati samal ajal ka põrandaid, otsustasime kasutada 800 m² põrandapinnaga koolihoone kütmiseks põrandakütet. Kogu süsteem mahtus ära umbes 20 m² tuppa, kus enne oli koolitarvete ja kaartide panipaik. Ei mingit eraldi katlamaja ega pumbajaama. Soojuspumba maatorustik ehitati kokku 2,4 kilomeetri pikkune, selleks sobis madalam maa-ala kooli kõrval.

Uues kooli juurdeehituses koos võimlaga on töös aga juba kolm 45 kW võimsusega soojuspumpa.

Võiks öelda, et süsteem toimib hästi, sest on peaaegu hooldusvaba. Palgale ei pea võtma eraldi katlakütjat, seadmete reguleerimisega saab hakkama kas või direktor või majandusjuht. Ka lapsed on rahul, soojust jagub klassidesse piisavalt. Ning peamine, keskkonnasäästlikkus, sest mingeid jääke ju ei teki. Oleme arvutanud ka soojuspumba kasutegurit ? 2004. aasta I poolaastal oli see 2,9 kW, ehk siis 1 kW elektrikulu võimaldab toota 3 kW soojusenergiat. Aasta lõikes on kasutegur veelgi suurem, sest suvel ja vaheaegadel on küttekoormus väiksem. Kogu kulu, mis soojusspumba algsele maksumusele lisandub, ongi tasu elektri eest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing