- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis heaks pakendiaktsiisi seaduse muutmise
Lisaks täpsustatakse pakendimaksu süsteemi toimimist, rakendamaks efektiivsemalt 24. aprillil 2004 Riigikogus vastu võetud pakendiseadust, teatas valitsuse pressibüroo.
Lisaks joogipakendile näeb eelnõu ette ka muu müügipakendi maksustamist aktsiisiga vastavalt pakendimaterjali liigile (klaas, plastik, metall, paber ja kartong, muu).
Sellest tulenevalt muudetakse ka seaduse lisa, mis kehtestab pakendiaktsiisi määrad. Aluseks on võetud reaalsed kogumise ja taaskasutuse teenuse hinnad ning korrutatud neljaga.
Näiteks on klaasi kogumise ja taaskasutuse teenuse hind Eestis praegu ligi 2,5 kr/kg. Aktsiisimääraks on seega 10 kr/kg. Neli korda taaskasutuskuludest kõrgem aktsiis peaks eelnõu koostajate hinnangul motiveerima ettevõtjaid piisavalt pakendeid koguma ja taaskasutama.
Eelnõu kõrvaldab puuduse kehtivas seaduses, mille kohaselt tuli maksta aktsiis täies mahus juhul, kui kehtestatud taaskasutusmäära ei täidetud (näiteks 60 protsenti täitnud ettevõtja võrdsustati sellega, kes üldse ei taaskasutanud). Täienduse kohaselt tuleb aktsiis maksta aga vaid taaskasutusmäärast puudu jääva pakendikoguse eest.
Eelnõu täpsustab ka aktsiisivabastuse tingimusi. Tagatisrahaga alkoholi ja karastusjoogipakenditele määratakse taaskasutamise määra kasv 60 %-lt 80 %-le 2007. aastal, kuna tagatisraha süsteemi käivitamisel suureneb aasta-aastalt ka kogutavate pakendite hulk.
Muule alkoholi- ja karastusjoogipakendile tuleks lähitulevikus jätta aktsiisivabastust andev taaskasutusmäär 60%. Müügipakendi kõikide pakendimaterjali liikide osas tuleks kehtestada aktsiisivabastust andev taaskasutusmäär 15%.
Sõltuvalt kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimise edukusest ja arvestades EL uusi taaskasutusmäärasid eri pakendimaterjali liikide osas, oleks võimalik materjalikohaseid määrasid edaspidi korrigeerida.
Eelnõu kohaselt ei pea ettevõtjad enam aktsiisivabastuse saamiseks taotlema pakendi taaskasutamise tõendit, vaid vabastus on kõigil ettevõtjatel, kes täidavad eelpool nimetatud taaskasutusmäärasid. Tõendid, mis on väljastatud enne seaduse jõustumist, kehtivad kuni tõendil näidatud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. jaanuarini.
Kui seni oli aktsiisivabastuse saanud ettevõtjal kohustus peale tõendi kehtivuse lõppu esitada keskkonnaministeeriumile pakendi taaskasutamise aruanne ja üks kord aastas andmed pakendi ja pakendijäätmetega seotud tegevuse kohta, siis muudatusega välditakse sellist andmete dubleerimist. Eelnõu kohaselt tuleb üks kord aastas esitada ministeeriumile pakendiseaduses nõutavad andmed, sh ka aktsiisiga maksustatud pakendite andmed.
Pakendiseadus annab pakendiettevõtjale võimaluse oma taaskasutuskohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile. Seetõttu on eelnõusse lisatud täiendus, mis lubab ka pakendiaktsiisi seadusest tulenevad kohustused üle anda taaskasutusorganisatsioonile.
Pakendiaktsiis toimib tootja vastutuse põhimõtte alusel. Pakendiaktsiisi laiendamine teistele müügipakenditele suurendab ettevõtjate kulutusi, et saavutada seadusega kehtestatud taaskasutusmäärasid. Tehtud kulutused lisab ettevõtja üldjuhul toote hinnale, mistõttu võib eeldada, et pakendiaktsiisi laiendamise korral võivad mõnede toodete hinnad tõusta. Samal ajal peavad pakendiettevõtjad panustama üleriigilise pakendijäätmete kogumissüsteemi toimimisse, mis omakorda võimaldab elanikkonnal tasuta ära anda oma pakendijäätmeid ja hoida seeläbi kokku jäätmekäitlusteenuse kulusid.
Eelnõukohased seadusemuudatused ei põhjusta lisakulu kohalikele omavalitsustele. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2005. a, välja arvatud § 8 lõige 1 punkt 3, mis jõustub 1. juulil 2005. a.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele