See selgub ?veitsi Lausanne?i kaubandusülikooli IMD värskest uuringust, kus võrreldakse 43 riigi üle kolme miljardi kroonise käibega ettevõtete tegevdirektorite ja inseneride keskmist sissetulekut ning tööstustööliste töö maksumust tunnis 2003. aastal. Tegevjuhtide sissetulekus on arvestatud peale palga ka boonuseid ja optsioone. Tööliste puhul aga peale tunnitasu kõiki muid hüvitisi, sealhulgas tööandja makse, ületunnitasu jm.

Maailma suurim tegevjuhtide sissetulek on USAs, ?veitsis ja Rootsis. USA suurfirma tegevdirektori aasta keskmine sissetulek on 6,4 miljonit krooni. Rootsi firmajuhi sissetulek jääb sellele alla üle kahe miljoni. Rootsiga enam-vähem samal tasemel on enamik Euroopa arenenud riike, sealhulgas Saksamaa. Rootsis on firmajuhtide nii kõrge palgatase äratanud elavat vastukaja, kuna seal on hiljuti olnud mitu suurboonuse skandaali, näiteks Skandias ja ABBs.

Veidi üllatav on, et Soome firmajuhtide keskmine sissetulek jääb Rootsi juhtide omale alla tervelt 2,3 miljoniga, olles veidi üle kahe miljoni krooni. Rikkas Norras teenivad tegevjuhid vähem kui Soomes ning Taani mahub palgatasemelt Rootsi ja Soome vahele.

Päris suureks on kärisenud ka ELi uute riikide suurfirmajuhtide palgavahed. Uuringu kohaselt on Eesti suurfirma juhi aastasissetulekuks 595 000 krooni. Enam-vähem sama palju teenib tema kolleeg Ungaris. Kuid T?ehhi ja Sloveenia tegevjuht teenib kaks ja Poola oma kolm korda rohkem.

Inseneride palgavahed on veelgi suuremad, seejuures teiste riikidega võrreldes on Eesti insener suhteliselt madalalt tasustatud. IMD uuringu järgi teenib Eesti insener aastas keskmiselt 124 688 krooni. Tema ametivend Ungaris teenib 3,7, T?ehhis 5 ja Poolas 5,9 korda rohkem. Põhjalas on Soome inseneri keskmine aastapalk veidi alla miljoni krooni ja Rootsis veidi üle selle. Euroopa inseneride palgahierarhia tipus on Austria insener, kelle aastasissetulek ületab Eesti kolleegi oma 12,4 korda, ja maailmas Jaapani insener, kelle teenistus on 13,4 korda suurem. Seevastu USAs teenib insener üsna ?tagasihoidlikult? ehk üle 849 000 krooni.

Uuringust tuleb huvitavalt välja ka tegevjuhtide ja inseneride palgavahe. Kui Eesti tegevjuht teenib insenerist 4,8 korda rohkem, siis Poolas on see palgavahe 2,4 kordne, Ungaris kahekordne ja T?ehhis isegi alla selle. Soomes ületab tegevjuhi aastasissetulek inseneri oma 2,1 korda, Rootsis 3,9 korda ja Saksamaal 2,8 korda. Suurim palgavahe on USAs, kus tegevjuht teenib tänu rikkalikule boonusesüsteemile insenerist keskmiselt 7,5 korda rohkem.

Lisaks on uuringus võrreldud töötleva tööstuse töölise tunnitasu koos kõigi muude hüvitistega. Need andmed on pärit USA tööministeeriumilt ja hõlmavad 52 riiki. Eestis on see näitaja 34 krooni, millega ollakse samal tasemel Poola ja T?ehhiga. Hiina töölise tunnitasu on sellest 4,1 ja Vene töölise oma kolm korda väiksem. Soome ja Rootsi töölise tunnitasu ületab Eesti töölise oma vastavalt 9,5 ja 8,9 korda. Kõige paremini teenivad Norra ja Saksa tööline, kelle tunniteenistus on vastavalt 386 ja 375 krooni.

Suurte palgaerinevuste vältimatuks tagajärjeks maailmastuvas majanduses on see, et töökohad kolivad järjest kiirenevas tempos madalama tööjõukuludega riikidesse. Näiteks USAs on Bushi nelja-aastase valitsemise jooksul kadunud üle 800 000 töökoha, Soome tööstuses on kahe aastaga koondatud 40 000 töötajat ning Norra prognoosib lähema viie aasta jooksul 80 000 töökoha mujale kolimist.