• OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 23.11.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palkade tõstmine kaks korda pole utoopia

Tallinna börsil on mitmeid firmasid, mis kannataks teoreetiliselt välja töötajate kahekordse palgatõusu, ilma et ettevõte kahjumisse langeks.
Eile teatas statistikaamet, et III kvartalis kasvas Eestis keskmine brutopalk enam kui 9% võrra. Viimase nelja aastaga on töötajate keskmine palk kasvanud ligi poole võrra. See sundis mind arvutama, palju suudaks börsifirmad oma tööjõukulusid tõsta, ilma et kahjumisse ei langeks. Mõned võiks seda üsna palju teha.
Üle kahe korra võiks hüpoteetiliselt töötajate palku tõsta nii Hansapank, Eesti Telekom kui ka Merko Ehitus. Kui viimati mainitu otsustaks tõsta vaid emafirma töötajate töötasusid, võiks tõus ulatuda suisa viie- või kuuekordseks. Tegelikult võiks kõige enam palkasid tõsta aga Harju Elekter. Siin on siiski üks aga. Ettevõte on viimastel aastatel saanud väga suurt finantstulu PKC Groupi aktsiahinna ümberhindlusest. Erakorralist tulu arvestamata võiks Harju Elekter töötajate palku tõsta ehk vaid poole võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas piisab Tallinna Kaubamajal tööjõukulude viiendiku võrra tõstmisest, et ettevõte langeks juba väikesesse kahjumisse. Klementi peaks praeguste näitajate alusel aga tööjõukulusid viiendiku võrra kärpima, et nullkasumisse jõuda.
Kordan, et see on kõik teooria. Juhul kui firmad kogu oma kasumi palkadena välja maksaksid, jääksid investorid ilma dividendidest ja aktsiad oleks tõenäoliselt kordades praegusest madalamal.
Madalaid tööjõukulusid peetakse üheks Eesti arengu pandiks, mis peaks aitama muu maailmaga konkureerida. Mõnes mõttes on see tõsi. Juhul kui kohalikud firmad maksaks töötajatele Soome kolleegidega samaväärset palka, kuid ei suudaks tulusid tõsta, oleks vist kõik omadega pankrotis.
Eile tammus terve Tallinna börs terve päeva paigal. Samas võis pidada seda küllalt tubliks näitajaks, kuna Euroopa börsidel oli juba teist järjestikust päeva korralik hinnalangus.
Huvitavaks võiks Tallinna börsil minna, kui mõni kohalik börsifirma oma kvartaliraporti teatavaks teeb. Tulemusi võib oodata nii Tallinna Kaubamajalt, Saku Õlletehaselt, Viisnurgalt, Kalevilt kui ka Klementilt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele