• OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 25.11.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sõrmejälgi saab lihtsate vahenditega kopeerida

Äsja kõrgkooli lõpetanud tsiviilinsener Marie Sandström kirjeldab oma lõputöös, kuidas tal õnnestus petta kolme sõrmejäljelugeja mudelit kodus ?elatiinist valmistatud sõrmeotstega.
Sandström pintseldas siledalt pinnalt leitud sõrmejälge söepulbriga, nagu seda tehakse kriminalistikas. Seejärel teisaldatakse niimoodi nähtavaks muudetud jälg kleeplindi abil siledale pinnale ning pildistatakse. Kujutist töödeldakse arvutis ning trükitakse negatiivkujutisena kilele, mille abil luuakse jälje valuvorm samal meetodil kui elektroonikas kasutatavate trükiplaatide valmistamisel.
Sandström kasutas reljeefsesse vormi valamiseks tavalist ?elatiini, mille niiskusesisaldus ja elektrilised omadused on sarnased nahale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võltssõrmeotste testimine kevadisel arvutimessil CeBIT Hannoveris oli üliedukas. Kopeeritud sõrmejälgede omaniku asemel õnnestus Sandströmil ?elatiinkoopiate abil sisse logida kolme näidissüsteemi.
Lugejat on võimalik petta isegi juhul, kui sellel on andurid ehtsa sõrme kindlakstegemiseks.
Sandströmi kirjeldatud meetod ei ole siiski esimene omataoline. Sama edukat viisi sõrmejälgede kopeerimiseks tutvustas 2002. aastal jaapanlane Tsutomu Matsumoto.
Kopeerimiskatsete edukuse tõttu ei saa sõrmejälge enam isiku tuvastamisel ainsa vahendina kuigivõrd turvaliseks pidada. Kopeerimiseks sobivaid jälgi leidub igas büroos kümnetel pindadel. Küsimus on vaid selles, kas väärtused, millele nende omanik ligi pääseb, on piisavalt suured, et kopeerimise vaev end ära tasuks.
Suurt turvalisust nõudvate lahenduste jaoks tuleb valida mõni teine tuvastamisviis või kasutada sõrmejälge kombinatsioonis teiste vahenditega.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele