• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riskifondi kavandaja pani pillid kotti

    Eesti Panga algatusel loodud SAK tähistas oma kolme aasta pikkuse aktiivse tegutsemise lõppu reedel Toompeal, kirjutas laupäevane Postimees. SAKi juhataja Meelik Kattago tunnistas avalikkusele, et SAKi organisatsioon saadetakse laiali, ootamaks aegu, millal Eestis tekib suurem vajadus ajutrustide ning nende teenuste järele.
    SAK soovis Soome eeskujul luua Eesti Arengufondi, mis oleks toetanud teadmistemahukaid ettevõtteid. Samas oli tänavu kevadeks olemas peale SAKi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava riikliku riskikapitali fondi loomiseks.
    Suurim erinevus kahe konkureeriva idee vahel oli rahastamisskeemides. Valitsus soovis fondi põhikapitaliks 500 miljonit krooni, mille investeerib viie aasta jooksul, SAK aga tahtis fondi põhikapitaliks 2?4 miljardit krooni, soovides investeerida vaid selle tootluse, hinnanguliselt 150?200 miljonit krooni aastas. Mõlemad pooled soovisid fondi kapitalivajadust rahuldada riigi stabiliseerimisfondist raha võttes.
    SAKi juht Meelik Kattago ütles kevadel, et valitsuse fondiidee ei aita Eesti majandust. Ta märkis, et valitsus tahab luua rumala raha fondi. SAK aga kasutaks mudelit, mis on töötanud edukalt juba Soomes.
    Lisaks muudele vastuoludele oli fondikavade tegijatel erinev nägemus ka fondide allumisest, ministeeriumite hinnangul peaks fond alluma ministeeriumitele, SAKi arvates aga Riigikogule.
    Vastuolu kahe fondi idee vahel lõi teravalt lõkkele, kui Eesti Panga juht Vahur Kraft ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo käisid maikuus peaminister Juhan Partsi juures SAKi fondikava tutvustamas. Parts lükkas SAKi kava tagasi. ?Peaminister ei pidanud meie ideed küpseks,? märkis Jaaksoo siis diplomaatiliselt.
    Samas on takerdunud ka valitsuse ning majandusministeeriumi fondi loomise kava, seda eelkõige rahandusminister Taavi Veskimägi vastuseisu tõttu.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
LHV aktsia tegi eilse järsu languse paari tunniga tasa
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.