Eesti Panga algatusel loodud SAK tähistas oma kolme aasta pikkuse aktiivse tegutsemise lõppu reedel Toompeal, kirjutas laupäevane Postimees. SAKi juhataja Meelik Kattago tunnistas avalikkusele, et SAKi organisatsioon saadetakse laiali, ootamaks aegu, millal Eestis tekib suurem vajadus ajutrustide ning nende teenuste järele.

SAK soovis Soome eeskujul luua Eesti Arengufondi, mis oleks toetanud teadmistemahukaid ettevõtteid. Samas oli tänavu kevadeks olemas peale SAKi ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava riikliku riskikapitali fondi loomiseks.

Suurim erinevus kahe konkureeriva idee vahel oli rahastamisskeemides. Valitsus soovis fondi põhikapitaliks 500 miljonit krooni, mille investeerib viie aasta jooksul, SAK aga tahtis fondi põhikapitaliks 2?4 miljardit krooni, soovides investeerida vaid selle tootluse, hinnanguliselt 150?200 miljonit krooni aastas. Mõlemad pooled soovisid fondi kapitalivajadust rahuldada riigi stabiliseerimisfondist raha võttes.

SAKi juht Meelik Kattago ütles kevadel, et valitsuse fondiidee ei aita Eesti majandust. Ta märkis, et valitsus tahab luua rumala raha fondi. SAK aga kasutaks mudelit, mis on töötanud edukalt juba Soomes.

Lisaks muudele vastuoludele oli fondikavade tegijatel erinev nägemus ka fondide allumisest, ministeeriumite hinnangul peaks fond alluma ministeeriumitele, SAKi arvates aga Riigikogule.

Vastuolu kahe fondi idee vahel lõi teravalt lõkkele, kui Eesti Panga juht Vahur Kraft ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo käisid maikuus peaminister Juhan Partsi juures SAKi fondikava tutvustamas. Parts lükkas SAKi kava tagasi. ?Peaminister ei pidanud meie ideed küpseks,? märkis Jaaksoo siis diplomaatiliselt.

Samas on takerdunud ka valitsuse ning majandusministeeriumi fondi loomise kava, seda eelkõige rahandusminister Taavi Veskimägi vastuseisu tõttu.

Autor: ÄP