Jõulud on varsti ukse ees. Kaubandustemplites on juba märke peata inimeste kuhjumisest.
Kuigi aasta lõpuni on veel natuke aega, tasuks lüüa kokku enda aasta sissetulekud ja väljaminekud. Aeg on koostada enda tuleva aasta eelarve. Ettevõtetes on juba tuleva aasta eelarved koos, samuti ka riigil.
Nii mõnelegi võib tulla suure üllatusena, kui palju raha on 11 kuuga läbi pangakonto voolanud. Veelgi põnevam on aga see, kui palju on raha tarbimisest üle jäänud. Võtke möödunud aastalõpu kontojääk ja võrrelge seda viimase kontoväljavõtte jäägiga. Liitke juurde tähtajalised hoiused ja raha, mille olete kandnud säästu- või kasvukontole. Ka ostetud aktsiad ja fondiosakud on allesjäänud raha. Nüüd saate öelda, olen teeninud nii palju raha ja selline summa on mulle järele jäänud. Nagu ettevõtetel käive ja kasum. Kui teil on vaid käive ja kasumit pole, on lugu nadi. Vaja on vaadata üle suuremad kulutused ja nende otstarbekus. Võibolla annab kusagilt kokku hoida ? alati pole see aga kindlasti võimalik.
Abivalmis raamatupidaja võib trükkida välja info, kui palju teile on töötasusid üle kantud ja palju makse on kinni peetud. Tegelikult peaks ka maksud olema teie käive, miks mitte ka kasum? Ühtteist annab selles osas siiski ette võtta. Näiteks saab kolmanda samba pensionifondidesse paigutada kuni 15 protsenti aasta brutosissetulekust. Sellelt summalt maksab tuleval aastal riik tulumaksu tagasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui te olete endale soetanud eluasemelaenuga kodu, siis saate maksusoodustuse abil intressikulu väiksemaks. Eluasemelaen on aga suur kohustus ja mida kiirem sellest lahti saab, seda parem. Kui argumendiks on see, et laen peaks ikka võimalikult pikaajaline ja suures summas olema, siis palju õnne ? teist on saanud laenude abi kasutav spekulant. Unistada ju võib, et tuleb inflatsioon sööb laenu ära, intressid ei tõuse ja kinnisvarahinnad tõusevad. Aga kui üks nendest eeldustest ei täitu? Võibolla sai panus pisut suur?
Eluasemelaenu eest saab vähemalt kinnisvara, mida tuleb iga aasta kõpitseda. Palju hullemad on järelmaksud ja muud tarbimislaenud. Nende kasutamisse tuleks ikka väga tõsiselt suhtuda, vaatamata sellele, et need on lühiajalised. Kes on juba harjumuse külge saanud, et tarbimislaenu kasutada, kipub lepingu lõppedes endale laenuga taas kaupa ostma. Kui näiteks vana pesumasin läheb katki ja seda ei saa enam parandada, siis tuleb vist säästu puudumisel tõepoolest tarbijakrediiti kasutada.
Aga jõulukingituste ost tarbimislaenuga? Kas need asjad, mida te kingite, on nii suure väärtusega, et selleks tasub laenu võtta? Asjade rahaline väärtus kipub aja jooksul langema, emotsionaalne väärtus aga ei pruugi langeda. Kuid kas emotsionaalset väärtust peaks laenuraha eest hankima? Kui soovite saada emotsionaalset laengut ? külastage näiteks ostutempli asemel hoopis mõnda kirikus toimuvat kontserti. Jõulude traditsiooni tekkides polnud oluline shoppamine. Kingitust saab ka teisiti teha.