Leia endas geniaalsus teha laemaalinguid

Viimastel aastatel on palju räägitud nn juhi haigustest ? stress, depressioon, läbipõlemine. Sageli kasutame neid väljendeid juba kui loomuliku juhtimisprotsessi osa, mitte kui tõsist vaimset tervisehäiret. Tegelikult paiknevad aga nende haiguste põhjused tunduvalt sügavamal psüühika valdkonnas, kui esialgu paistab.

Kasutades psühhiaatrilisi väljendeid, saab välja tuua kaks juhi moodsat haigust: juhi-oligofreenia ja juhi-dementsus. Iga inimene (sh ka tipp- ja keskastmejuht) on parasjagu oligofreenik. See tähendab, et ta ei kasuta ära kõiki oma võimeid, mis talle looduse poolt kaasa on antud.

Piltlikult öeldes ? me kükitame laua all ja sirgeldame lauapõhjale, ekslikult arvates, et see ongi minu võimete lagi. Selle asemel aga võiksime teha nagu Michelangelo laemaalinguid, mis oleks aastasadu teistele eeskujuks.

Iga inimene, ka iga juht on oligo-freenik, kui ta ei kasuta talle antud võimeid maksimaalselt ja lihtsalt jätab kasutamata oma potentsiaalid ning talendi. Me ise teame küll, et see asi viiks meid edasi, aga me ikkagi ei tee seda. Kardame, et see pole kombeks, sellist asja pole ju kunagi niimoodi tehtud ning mida teised minust küll siis mõtlevad.

Selle parandamiseks tehakse hetkel juhtidele väga palju stressijuhtimise, motivatsiooni, missiooni ja isiksuse arengu koolitusi. Kõik need tahavad näidata ? julge ronida laua alt välja, mine ja tee mõni Leonardo mastaapides maaling, tee oma Mona Kalev või siis Mona Linda.

Teine veelgi hullem juhi moodne haigus on dementsus. See tähendab, et meie areng läheb kolinal allamäge. Me kõik oleme dementsed, kui olemasolevaid võimeid lausa teadlikult omalt poolt rikume. Näiteks teeme seitse suitsu, kuigi teame, et see on juba kahjulik. Ei maga-puhka piisavalt, põeme liigselt asju läbi ja sööme rohkelt ning valesti. See tähendab, et oleme eesti keeles väljendatuna lihtsalt jobud. Ise teame küll, et kahjustame oma tervist ? aga ikkagi teeme.

Lohutuseks võib öelda, et päris psühhiaatrilise dementsuseni on siiski parasjagu pikk tee ? see tähendab, kui oleme selliselt elanud 15?20 aastat (lootuses, et enne infarkti ei saa). Vale elustiili tagajärjel inimesel lihtsalt lähevad ühel hetkel kaitsekorgid läbi ja tagajärjeks ongi haigestumised, unehäired, stress, depressioon ja enneaegne surm.

On olemas targad filosoofid-eksistentsialistid, kes ütlevad, et inimene peabki läbi elama kriisiolukorra (õnnetus, raske haigus, ?kinga saamine?) ja alles pärast seda vaatab ta oma põhi-väärtused üle.

Kas me tõesti peame ootama, millal see mats tuleb, või peaksime juba enne seda teisele rajale astuma? Mida me siis tõeliselt tahame?

Suurim viga, mida inimesed teevad, ongi mõtlemine, et need matsud puudutavad kedagi teist. Mina võin teha paar suitsu ja töötada ilma puhkamata mitu aastat, olla stressis, harrastada liikumisvaegust, olla õlleraseda kõhuga. Minuga seda ei juhtu.

Samas koosneb meie elu etteantud piiridest, mille ületamisest sõltub meie talendikuse (geniaalsuse) või ?jobususe? (allakäinud võimete ja haiguste) avaldumine ? olenevalt sellest, millises suunas me piiririkkujad oleme.

Selle ilmestamiseks mõtlesin välja ühe inimese isiksuse kujunemise skeemi ehk Enneti ?hoburaua?. See on tuletatud juba koolist tuntud Carl Friedrich Gaussi nn normaaljaotuse kõverast, mis väidab, et meie hulgas on piisav hulk normaalseid, aga veidi (ca 3?5%) ka talente-geeniusi (enamarenenuid) ja samas mõõdus jobusid (alaarenenuid). (Vt Gaussi ?kaabu? servi.)

Enamik meist on kindel, et paikneb sellel Gaussi kõveral pigem ühe jalaga geeniuste hulgas. Aga jobud ? need on teised. Mõnes mõttes on see õige, aga laias laastus sügavalt vale.

Geniaalsuse või jobususe poole liigub inimene läbi mitmete piiririkkumiste ja erinevate tasandite, mida väljendabki Enneti ?hoburaud?.

Kõigis inimestes on nii kehalisi kui ka vaimseid omadusi, mille poolest ta on nn Harju keskmine. See tähendab, et ta on tavaline inimene ja antud kesk­konnas millegi erilisega välja ei paista.

Mõnedel inimestel on ühed või teised isikuomadused (või ka kehalised võimed) tugevamalt väljendunud ehk aktsentueeritud. Sobivas keskkonnas avalduvad neil teistest väljapaistvamad võimed, näiteks teatud liidriomadused.

Siin avalduvad veelgi reljeefsemalt nii väljapaistvad isikuomadusted (isiku jaoks soodsas keskkonnas) või siis ebameeldivad (antud isiku jaoks ebasoodsas keskkonnas). Selline psüh­hopatiseerunud isiksus valmistab enamasti probleeme nii teistele kui ka endale, sest ta rikub julgelt (mõnikord ka räigelt) nn tavapiire. Ta on julge piiririkkuja.

Sellel tasandil on näiteks erakondade juhid, maavanemad ja tippjuhid. Kui ta poleks piire ületanud, siis oleks ta tavaline hall tinasõdur marssalikepikesega ranitsas. Millegi uue saavutamiseks peamegi nii endaga kui ka teistega konstruktiivsesse vastuollu minema ? muidu me ei liigu edasi.

Tippjuhiks olemine nõuab paljude piiride ületamist ja julgust ronida laua alt lae alla maalima. Juht peab olema piiririkkuja!

Samas tuleb teada, et iga inimene on juba sünnilt teatud omaduste poolest talent ja isegi geenius. Ja samas ka potentsiaalne jobu. Kummale poolele kaldud sina, on aga palju su enda kätes.

Seda seletab Enneti ?hoburaua? järgmine osa ? piltlikult kaks basseini. Üks bassein sisaldab geeniuse ja andekuse mägesid.

Teine haiguste ja ka jobususe eelsoodumuse mägesid. Tarkuseteraks ongi tarkusemäed ?katteveest? vabastada ning jobususe künkad hoolega sügavikku matta.

Igal inimesel on olemas andekuse-geeniuse mäetipud, tuleb need ainult üles leida ja selles sihis tegutseda. Suurim viga on, kui hakakse püüdlema väikese künka poole ja raisatakse kogu elu selle peale, märkamata kõrval kõrguvat talendikuse mäeahelikku.

Oluline on ka fakt, et tegelikult on need basseinid teineteisest sõltuvad anumad, st ?arendades? mõnda haigust jobususe anumas, jääb meile vähem vett teises anumas võimete avamiseks.

Sageli me hulbime lihtsalt vales basseinis. Mõni mees lausa uhkustab sellega, et ta pole kaua aega puhkust võtnud, magab vähe ja suitsetab palju, ei käi pihil, ei tee psühhoregulatsiooni harjutusi. q

Inimene on loodud siia maailma selleks, et saavutada oma mäetipud. Ja kogu maailm on loodud sinu jaoks. Pane tähele, et osa asju on sinu teele loodud selleks, et neid

kasutada, ja osa selleks, et neid mitte kasutada.

Iga juht peaks seadma eesmärgiks pühenduda oma õigele mäeahelikule ja seda siis iga oma keha rakuga ja psüühika kvandiga toetama.

Seega ? las teised kükitavad laua all edasi, kuid mina hakkan nüüd tegema laemaalingut.