- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,55
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,56%39 587,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuuleelekter sõltub liialt ilmast
Eesti kõrgepingevõrke haldav Põhivõrk võrguettevõtjana on viimasel ajal järjest aktiivsemalt tegelenud tuuleparkide liitumiste koordineerimise ja tehniliste võimaluste hindamisega. Kui veel neli aastat tagasi oli tuuleparkide liitumine pigem jutu tasemel, siis viimase kolme aastaga on Põhivõrku laekunud ligi 80 liitumistaotlust erinevate Eesti piirkondade tuuleparkide ühendamiseks elektrivõrguga.
Veebruari alguse seisuga on Põhivõrgul liitumislepinguid sõlmitud summaarselt 185 MW tuuleparkidega. Lisaks on kehtivaid väljastatud liitumispakkumisi 250 MW jagu. Kõigi projektide ideaalsel õnnestumisel oleks Eesti tuuleparkide võimsus kokku ligi 435 MW.
Kõige populaarsemaks piirkonnaks tuuleparkide rajamisel on Eesti läänerannik ja saared, kus on aga suhteliselt nõrk elektrivõrk. Liitumistaotlusi on esitatud ja pakkumisi väljastatud ka Ida-Virumaale, kus Põhivõrgul on tugev võrk ning tuulikute ühendamisel üldjuhul probleeme ei teki.
Põhivõrgu põhikriteerium tuulikute liitumisel on, et uued tuulikud ei mõjutaks kogu töötava süsteemi stabiilsust ega sinna liidetud tarbijaid. Põhiline probleem tuuleenergiaga on see, et toodang sõltub tuulest ? ühel hetkel täiskoormusel töötavad tuulepargid võivad ilma muutudes seisma jääda.
Seepärast ei saa tuuleparkide toodanguga elektrisüsteemi varustuskindluse mõttes arvestada. Elektrienergiat ei saa toota lattu ja Põhivõrk kui süsteemihaldur vastutab igal ajahetkel kogu elektrisüsteemi varustuskindluse ja bilansi tagamise eest. See tähendab, et võrku antud ehk ostetud elektrienergia kogus oleks igal kauplemisperioodil võrdne võrgust võetud ehk müüdud elektrienergiaga.
Et tulla toime tuulikute põhjustatud ebabilansiga, peab tuulegeneraatorite kasutamisel olema energiasüsteemis reservvõimsus kusagil mujal.Praeguste genereerimisseadmete juures on võimalik reservvõimus tuulikutele Eesti energiasüsteemis piiratud ca 50 MWga suvel ja kuni 200 MWga talveperioodil.
Need kogused on maksimaalsed võimalikud. Tegelikkuses võib jooksvast talitlusest sõltuvalt olla reserv veel väiksem. Eestis puuduvad vajalikus ulatuses kiiresti käivitatavad ja seisatatavad elektrijaamad, nt hüdro- või gaasturbiinjaamad. Ainsad reguleerimisvõimelised seadmed on põlevkiviküttel, mis ei suuda garanteerida rohkem üles/alla reguleerimist.
Probleem tekib, kui tuulikute toodetud võimsus on suurem, kui energiasüsteem suudab vastu võtta või kui toodang on planeeritust väiksem. Üle- või puudujääk tuleb siis naaberriikidelt osta või neile müüa.
Asi läheb teravaks, kui naabersüsteemidel pole parasjagu bilansienergiat pakkuda või on riikidevahelised sidemed liiga koormatud ja täiendavat energiat ei saa üle kanda. Siis tekib vajadus hakata energiasüsteemi stabiilse töö säilitamiseks generaatoreid või tarbijaid välja lülitama või nende toodangut piirama.
Põhivõrguga on liitunud ja tootmist alustanud esimene suurem tuulepark Pakri poolsaarel, installeeritud võimsusega 18,4 MW. Aasta jooksul on lisandumas veel ligi 60 MW tuuleparke. Seega saame õige pea kogeda, kuidas me tuuleenergia osalusega energiasüsteemis toime tuleme.
Autor: Marie Kalmet
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele