Innovatsioon kui teadmistepõhise ühiskonna mootor tuleb soojas hoida

Tõelise tehnoloogilise ime saavutamine võib väikse Eesti puhul esmapilgul tunduda võimatu. See ei anna aga põhjust rääkida väsimusest või suutmatusest, nagu on viimasel ajal kuulda kolleegide seas ülikoolis. Tõdemus, et me pole suutnud tosina aastaga arenenud riikidega võrdseks muutuda, ei tohiks olla veel pessimismi põhjus.

Eestil pole halvasti läinud. Asjalikku arengut kinnitavad tõsised teadlased teistest õppe- ja teadusasutustest, sh Tallinna Tehnikaülikoolist. Selles, et inseneriõppe edendamisega on raskusi (nagu teisteski kõrgkoolides ja erialadel), ei saa teisi süüdistada. Palju annab ära teha ülikoolidel endil.

Ülikool peaks Eesti teadlaste punasesse raamatusse paigutaja asemel olema teerajaja ja tegudele innustaja, et senised saavutused ei jääks viimaseks. Seejuures on oluline, et ülikool end ise rahvusvahelise teadusülikoolina määratleks ja seda ka oleks. Kui objektiivsete teaduskriteeriumide alusel ollakse konkurentsivõimelised maailmateaduses, ei jää edu tulemata tehnoloogilistes rakendustes ja majanduses tervikuna.

Tartu Ülikooli jaoks on praktiline väljund ettevõtluse ja riigi vajadusteks sama oluline kui selle teaduslik vundament. Viimase viie aasta jooksul oleme esitanud patente, patenditaotlusi ja kasulikke mudeleid kokku 38 (54% teadus- ja arendusasutuste samast näitajast). See pole piisav, mistõttu on tehnoloogilise arendustegevuse edendamiseks asutatud tehnoloogiainstituut. TÜ investeerib sellesse ligi 100 miljonit, mis peaks praktilise väljundi kaudu end peatselt taastootma.

Tehnoloogiline dimensioon TÜ arengus täiendab klassikalisi tehnikateadusi Tallinnas ja see on ülikoolile sama loomulik ja oluline kui rahvusteaduste edendamine. Tänapäeval on teadustel otsene ja tegelik väljund ühiskonda, mille näiteks võib tuua arvutilingvistide keeleveebi, tervistava bakteri piimatoodetes, solgist sooja tootmise või mobiilsidel põhineva positsioneeringu. Loodetavasti on need sammud inspireerivaks tõukeks kõigile meie ülikoolidele, et teadmistepõhise ühiskonna mootorit ? innovatsiooni ? soojas hoida.

Tunnistagem, ilma valitsuse strateegiliste otsusteta, haridus- ja teadus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud tehnoloogilist arendustegevust toetavate meetmete edendamiseta poleks tehnoloogiline arendustegevus Eestis sel määral teoks saanud. Selles perspektiivis on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abi ELi vahendite kasutamisel olnud väga positiivne.

Veel olulisem on, et statistikaameti andmeil on ka ettevõtluse osa teadus- ja arendustegevuse finantseerimisel järjekindlalt kasvamas, moodustades praegu sellest juba üle kolmandiku. Ka see areng oleks riikliku toeta olematu.

Teaduse ja tehnoloogia areng pole vaid Euroopa prioriteet, sama vajalik on see Eestis. Tartugi vajab enam teadlasi ja insenere, seega tervitame TTÜ ideed anda oma panus inseneride ettevalmistamisse Tartus ja Lõuna-Eestis. See toetab vajalikku tehnoloogilist arendustegevust ja majanduskeskkonda kogu Eestis.

Tartu linna- ja maavalitsus on võtnud selge prioriteedi: toetada kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengut. TÜ on käivitanud tehnoloogialinnaku ? Technicumi väljaarendamise Maarjamõisa. Eesti tehnoloogiline ettevõtlus materjalitootmisest närvivõrkude ehitamiseni loob intellektuaalset kapitali meie majanduse hüvanguks.

Vahel öeldakse, et pessimist on informeeritud optimist. Mina informeeritud pessimistina olen aga pigem optimist kõigele vaatamata.

Autor: Ain Heinaru