Eesti konverentside lend eilsest homsesse

Ühel ilusal päeval 1995. aastal tuli tollane Hoiupanga juhatuse liige Aavo Kokk praeguse Eesti konverentside lipulaeva, Balti Juhtimiskonverentsi juhi Toomas Tamsari juurde ja ütles, et kuule, teeme juhtimiskonverentsi. Sellise foorumi, kus Eesti tippjuhid saaksid koos käia ja arutada isekeskis nende jaoks oluliste asjade üle. Punti tulid ka Tõnis Arro ja Jaanus Pikani ning nii hakati asja mõtlema ja tegema, kuni ilmavalgust nägi esimene Pärnu juhtimiskonverents.

?See oli huvitav ja haruldane sündmus, mis sest, et väike, armas ja kodukootud,? meenutab Eesti esimest tippjuhtide kokkusaamist toona ASi Põltsamaa Felix tegevdirektori ja nüüd Felixi Fenno-Balticu divisjoni arendusjuhi ametit pidav Andres Koern.

Tema sõnul oli see suure tähtsusega algus, millest arenes välja oluline institutsioon Eesti ärimaastikul.

Mõne aastaga jõudsid Pärnu Konverentsid selleni, et võisid häbenemata võtta kasutusele slogan?i ?Kõik on kohal?. Vähe on Eestis tippjuhte, kes pole Pärnu konverentsidest osa võtnud.

Eesti Konverentsikeskus oli järgmine, mis turul tühja ruumi märgates Pärnu Konverentside kõrvale astus.

Urmas Kõiv ja Margus Hunt alustasid sellest, et lõid 1997. aastal Turunduskeskuse, mis korraldas arendavaid sündmusi kahes valdkonnas. Turundusvaldkonnas korraldati konverentse, seminare, koolitusi ja uuringuid ning anti välja turundus-, müügi- ja reklaamiajakirja Strateegia. Müügijuhtimise valdkonnas korraldati seminare ja koolitusi ning loodi Müügimeistrite Klubi.

Aastate jooksul toimunud arengus peab Urmas Kõiv tähtsaimaks kasvanud professionaalsust, mis omakorda on suurendanud välisesinejate usaldust Eestis toimuva vastu, nii et nad ise on huvitatud siia tulemisest; üks esineja viib tihti suhete loomiseni järgmisega. Professionaalsust näitab samuti oskus keerukatest olukordadest mängeldes välja tulla.

Kõiv meenutab aastatetagust juhust, kus Londonist kutsutud esineja hakkas viimasel minutil üsna kummalisi vabandusi ettekäändeks tooma, miks ta kohale tulla ei saa. Korraldajad pakkusid talle seepeale esinemiseks kohe videokonverentsi. Ilmselt üsna üllatava tehnilise lahenduse väljakäimisel ei osanud esineja enam keelduda ning asi saigi paaritunnise organiseerimise ja Elioni abiga teoks. Konverentsil osalejatel oli sellist ettekannet ehk huvitavamgi jälgida, too esineja pidi aga Londonis konverentsipaigale jõudmiseks kindlasti rohkem aega kulutama, kui oleks võtnud lennureis Tallinna. ?Loomulikult kaotas selline inimene meie silmis usalduse,? lisab Kõiv lõpetuseks.

Praeguseks on Eestist saanud kõrge konverentsikultuuriga maa ning ?perifeeriasuhtumist? välismaalaste seas enam naljalt ei kohta. Urmas Kõivu sõnul on nad kiitnud nii laulupeolikku rahvarohkust kui ka huvitavamaid ettekandeid. Omal maal on konverentsidel kohatud igavaid euroametnikke, ühenäolisi hotelle ja ümarat juttu.

Uus aastatuhat tõi uued tegijad.

Esimene Äripäeva konverents toimus tegelikult juba 1999. aastal Äripäeva 10. aastapäeva tähistamiseks.

?Kuna konverents ?Äriplaan 2000? oli edukas, tekkis mõte hakatagi konverentsiturul tegutsema,? meenutab Äripäeva seminaride ja konverentside osakonna juht Ingrid Sieberk. Esimene seminar ?Kuidas ettevõtja internetist kasu saab?? toimus järgmise aasta kevadel. 2000. aasta sügisel alustas Äripäevas juba eraldi seminaride ja konverentside osakond.

Äripäeva seminaride projekti käivitaja, arendusdirektor Mari Kõlli räägib konverentside korralduse ajendist:

?Konverentsil käies sain ja saan ma enamasti häid ideid, mõte hakkab jooksma ja nii näen oma töös äkki võimalusi, mis mulle kontorilaua taga pähe ei tulnud. Seda head tunnet ja võimalust tahtsin ma jagada ka teistele.?

Nii püstitatigi eesmärk ? Äripäeva seminaril või konverentsil osaleja peab leidma ürituselt vähemalt kaks head ideed, mida lähema paari nädala jooksul ellu viia või edasi arendada.

Mõtet konverentse ja seminare korraldama hakata tõukas tagant ka esimese, tegelikult juhuslikust ideest sündinud juubelikonverentsi õnnestumine.

Oma eeliseks konkurentide ees peab Ingrid Sieberk suurt meeskonda.

?Suurte projektide puhul on toimetusest kaasatud 40?50 töötajat,? selgitab ta, lisades, et abiks on inimesi juhtkonnast ja ajakirjanike seast. Ka kõige väiksema koolituse puhul löövad kaasa kujundus- ja telefonimüügiosakond, keele- ja fototoimetus.

Tallinna Konverentsid lasid oma esimese pääsukese lendu päeval, mis sööbis kogu maailma mällu. Tõsi, hoopis teisel põhjusel ? tegemist oli 11. septembriga 2001. Eks kulunud kohvipausid Viru hotelli kogunenud personalijuhtidelgi fuajees CNNi jälgimisele.

?Meil polnud mõtet teha Eesti kolmandat juhtimiskonverentsi,? meenutab turuletulekut Tallinna Konverentside direktriss Ülla Mägi.

Algusest peale on Tallinna Konverentsid püüelnud intiimsema õhkkonna ja sõbraliku tunde tekitamise poole. Tallinna Konverentside üks eripära on seegi, et võtmepositsioonidel on ainult naised. ?See pole kindlasti taotluslik,? lausub Mägi. Lihtsalt seni on konkursisõelal osutunud tugevamateks naised.

Tänased konverentsituru liidrid tõdevad, et siiani on Eestis puudu korralikest konverentsikeskustest, kus töötaksid ka vastava väljaõppe saanud inimesed. Samuti on kehvad lood teabe vahetamisega, puudub keskne asutus, kuhu kogu informatsioon turul toimuvast koonduks.

Konverentsituru tulevikku vaadates möönab Eesti Konverentsikeskuse juht Urmas Kõiv, et Eestis puudub siiani korralik arengukeskus. See võiks sarnaneda 2007. aastal Tartus avatava AHHAA keskusega, kuid 50 korda suurem ja 100 korda mitmekülgsem.

?Eesti praeguste konverentsiruumide funktsionaalsus tekitab külastajatele kaelaradikuliidi, pakutav toit maohaavad, valgustus lühinägelikkuse ning kogu teenindus jätab tunde, nagu oleksid sattunud lasteaeda ? kõik teevad midagi asjaliku näoga, kuigi ei oska eriti hästi,? võtab ta kokku konverentsiruumide hetkeolukorra Eestis.

Tallinna Konverentside direktriss Ülla Mägi leiab, et kindlasti vajaks tulevikus lahendamist praegu tihti ettetulev olukord, kus samale sihtgrupile toimuvad samad üritused samal ajal.

Ta tõi näiteks, et kolm suurt raamatupidajatele suunatud konverentsi jäävad ajavahemikku 29. märts kuni 14. aprill, isegi toimumispaik on sama ? Viru konverentsikeskus. ?Muidugi võidab sellest klient,? möönab ta. Hinnad lastakse alla ja lõpptulemusena jagatakse osavõtjad omavahel ära.

Kui sama temaatikaga suurkonverentse korraldada hajusamalt, võib aga sama klient vabalt mitut samateemalist konverentsi külastada.

Tulevikku vaadates paistab konverentsikorraldajatele, et edasine areng kulgeb kahes suunas.

Üks osa konverentsikorraldajaid pakub osalejaile eelkõige professionaalse enesetäienduse võimalust, kuhu juurde kuulub suhtlemine veidi vabamas õhkkonnas.

Teine suund panustab aga paljuski erialasele enesetäiendamisele veidi meelelahutuslikumal viisil.

Autor: Ülle Hallik