Kõige kiiremini arendatakse elamukrunte Tallinna lähistel piki rannikuala

Pealinna ja selle lähiümbruse kinnisvaraturu praktikast on näha, et peamiselt on areng toimunud piki rannikuala, Tallinnast ida poolt kuni Jõelähtmeni ning lääne poolt kuni Suurupini.

Sellise olukorra on tekitanud eestlaste tungiv soov olla mere lähedal. Harvad ei ole ka näited, kus merelembus on isegi nii suureks osutunud, et eramu lausa seadusega määratud rannakaitsetsooni on ehitatud. Säärane rannikuäärne asustamine on tekitanud olukorra, kus kaugemal elavate inimestel kulub Tallinnasse tööle- ja kojusõiduks kokku üle kahe tunni, mis lisaks ajakulule avaldab bensiinikuluna mõju ka rahakotile. Ja üldse, kas kiire elutempo kõrvalt on üldse mahti nautida merevaadet või piisab pelgalt teadmisest, et magama minnakse mere lähedusse?

Säärase ebasümmeetrilise arengu taustal on seni teenimatult vähe pööratud tähelepanu sisemaa suundadele, eelkõige Rapla ja Tartu maantee läheduses paiknevatele asulatele. Kuigi Tallinnast sisemaa poole paiknevad valdavalt lage­alad, jagub looduskauneid kohti ka sinna. Peale selle: kas esmapilgul tiheda kõrghaljastusega piirkonda krundisoetaja oskabki ette kujutada, milline on olukord peale eramu­rajooni valmimist? Samuti on sisemaa pool asuvate valdade eelis sageli logistiliselt soodne asukoht. Näiteks Rae vallas asuvast Assaku alevikust pääseb Tallinna kesklinna kiiremini kui Mustamäe linnaosast.

Käesoleval ajal on peamiselt rannikuala kiire arengu trend muutumas ning suur osa kasvavast nõudlusest rahuldatakse Tallinnaga külgnevates ja sisemaale jäävates valdadesse (Rae, Kiili, Saku ja Saue valda) rajatavate kruntidega. Kuna uusi eramuid ja krunte soetavad keskmisest maksejõulisemad elanikud, on kohalikud omavalitsused üha enam huvitatud eramute ehitamisest oma territooriumile, aidates kaasa tehnovõrkude ja teede rajamisega.

Samas ei saa pelgalt asu­koha ja müügihinna põhjal otsusostust langetada. Kuigi tabelis esitatud hinnad on koos tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) liitumistasudega, on see murdosa käesoleval ajal pakutavatest eramu­kruntidest. Nimelt ei paku kõik kinnisvaraarendajad krunte müügiks koos tehnovõrkude liitumistega.

Eriti puudutab see Tallinnast ja selle lähiasulatest mõne­võrra eemal paiknevaid krunte, kus näiliselt madala pinnaühiku maksumusega peibutatakse ostjaid, lükates tehnovõrkude väljaehituse ja sellega kaasnevad probleemid ostja kanda või määramata tulevikku. Samuti lasub sarnane oht ostjatel, kes teadlikult ostavad näiliselt odava maatüki nn investeeringu eesmärgil, lootuses hiljem maksejõu paranedes ise tehnovõrgud välja ehitada.

Krundi ostja peaks teadma, et väljaspool tsentraalsete tehnovõrkude teeninduspiirkonda on veevarustuse tagamiseks ainuvõimalik lahendus oma puurkaevu rajamine, mille rajamismaksumus ühele eramule sõltuvalt kaevust on suurusjärgus 100 000 krooni ning väiksemale eramurajoonile kuni 500 000 krooni.

Samuti on ühepereelamule lokaalse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine suurus­järgus 20 000?30 000 krooni.

Ostuotsuse langetamisel on oluline teada, et selle lõpphind (s.o koos tehnovõrkude liitumistega) ei peegelda otseselt selle asukohaväärtust, s.o looduslähedust ega logistiliselt soodsat asukohta.

Põhjus selleks on pragmaatiline, nimelt kasseerivad erinevate piirkondade tsentraalsete trasside omanikud (nt Tallinnas AS Tallina Vesi, Viimsis Fortum Elekter AS) erinevaid liitumistasusid, mis omakorda kajastuvad ka krundi lõpphinnas.

Näiteks on Viimsi piirkonnas elektriga liitumine tunduvalt kallim kui Tallinnas, olles keskmise tarbimisvõimuse juures kuni paarikümne tuhande krooni võrra kallim. Samuti ei ole saladus, et vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise tasud on kõige kõrgemad Tallinnas, erinedes teistest piirkondadest isegi kordades, mis võib kogusummana ületada 100 000 krooni.

Seega pelgalt kuulutuses oleva hinna põhjal on näiliselt lihtsa ostuotsuse langetamine tunduvalt keerulisem, kui esmapilgul tundub.

Hetkel kuum