15 juuli 2005

Maksupettusest teenitud raha liigub legaalsesse ärisse

Keskkriminaalpolitsei andmetel investeeritakse organiseeritud kuritegevusest, sh maksupettusest saadud tulu üha rohkem näiliselt legaalsesse äritegevusse.

Peamisteks maksupetturite tegevusvaldkondadeks, mille uurimisega keskkriminaalpolitsei koos maksu- ja tolliametiga praegu võitleb, on lisaks käibemaksupettustele veel kalaäri, metsaäri, metallid ja metallijäätmed, ehitussektor ja nüüdseks juba möödunud nähtusena suhkruäri.

See muudab majanduskuritegevuse üha enam organiseeritud kuritegevuse sünonüümiks, lisab keskkriminaalpolitsei tänases pressiteates. Viimasel ajal on seetõttu tähtsustunud ka rahapesu probleem.

Keskkriminaalpolitsei juhi Lauri Taburi sõnul näitab tänane olukord Eesti kuritegevusmaastikul, et mitmetest erinevatest kuritegelikest allikatest pärit raha ringleb ühises süsteemis.

Keskkriminaalpolitseil on andmeid karusellpettuste kasutamise kohta ettevõtete finantsnäitajatega manipuleerimiseks, et saada Euroopa Liidu abirahasid.

Maksupettuste puhul on Taburi sõnul Eesti ettevõtjate hulgas üldjuhul levinud seisukoht, et konkurendi seaduserikkumistest maksuhalduri teavitamisele vaadatakse kui pealekaebamisele ja paljud ettevõtjad väldivad neile teadaolevatest rikkumistest teavitamist.

'See võib olla osaliselt seotud veel ettevõtluse algusaegadega, kus peaaegu eranditult rikuti mõningaid seadusi ja seetõttu ei taheta rääkida, kui mõni isik jätkab veel samamoodi. Lisaks sellele takistab rääkimist ka see, et paljud isikud tasuvad firmade arvelt suuremal või vähemal määral isiklikke kulutusi. Mida kompaktsem on omanike ring, mida rohkem on omanik seotud ettevõtte igapäevase juhtimisega, seda suurem on tõenäosus, et kõik ettevõtte poolt tehtud kulud ei ole ettevõtlusega seotud,' rääkis Tabur.

Maksu- ja tolliamet hinnangul jääb sarnaste käibemaksupettuste tõttu riigieelarvesse laekumata ca 2 miljardit krooni ning täiendava 700 miljoni krooni eest petetakse välja juba laekunud summasid.

Karusellpettusi pannakse maailma praktika kohaselt toime väikeste ja kallite kaupadega. Levinuimad on mobiiltelefonid ja varuosad, arvutikomponendid, infokandjad, jmt. Samuti kaupadega, mis on standardsed ja ilma identifitseerimistunnusteta. Viimaste puhul tuleb märkida, et pettus toimub lähinaabritega, et kokku hoida transpordikulusid.

Keskkriminaalpolitsei viis 2005. aasta esimese poolaasta jooksul lõpule 35 kriminaalasja kohtueelse uurimise, mille tulemusel astus või on astumas kohtu ette 75 raskes majandus-, narko- ja organiseeritud kuritegevuses kahtlustatavat ja süüdistatavat.

Hetkel kuum