Militaarminevikuga Osmussaar on muutunud rahulikuks väikesaareks

Saarel võtavad saabujaid vastu nii hoiatus- kui soovitussildid. Ikkagi meretagune maa ja oma reeglid. Hoiatatakse omapäi telkimise, kivide ümbertõstmise ja mujal lõkketegemise eest, soovitatakse laagriplatsi, käimlat ja ametlikku lõkkeaset.

Kagu-loode suunas laiuv saar on parajasti nii suur, et kiire tiiru jõuab sellele peale teha ühe päevaga. Vaadata leiab aga asju saarel päris mitme päeva jagu. Asusime teele saare kõige kaugema, loodetipu suunas. Kohe alguses komistasime jaanuaripurustuste otsa edelakaldal, kust suunast puhus põhiline tormituul. Kui varem võis paljude kiviklibuluidete kohta öelda, et ju need tekkisid jääajal, siis helevalged luited olid lausa uhiuued: kohati oli kivide alt laine välja uhtunud mõned vanad puuehitised. Kas militaarsed või rahuotstarbelised, seda enam turritavatest palginottidest välja ei lugenud.

Kaldal vedeles ränkraskeid kivikamakaid, mille kohta geoloogiaga kursis olevad inimesed ütlesid lakooniliselt: bret?a. See tähendab kivimit, mis pärit otse Osmussaare kõrvale kukkunud ja Neugrundi kraatri tekitanud hiigelmeteoriidi plahvatusest. Mõnda sellist kivikest on ohtlik jalaga tonksata ? võib haiget saada. Bret?akamakad on tavalisest kivist tunduvalt raskemad.

Osmussaarelt leiab ka rannarootslaste jälgi. Parim säilinud ehitis on kõrge torni ja kivist müüridega kabel-kirik. Selle kõrval leiab mälestuskivid seitsmele perele, kes saarel kunagi elasid. Nemad küüditati juba eelmise vabariigi ajal. Vene baasidele oli saar vaja tühjaks tõsta ja rahvas saadeti 1940 Vormsile.

Kümmekond aastat tagasi räägiti legende Osmussaare lammastest. Kui saare hõivasid nõukogude militaristid, olevat sinna jäänud punt lambaid, kes vaikselt metsistusid. Lisaks kandsid nad kahtlast haigust, millesse saareleminejad võisid nakatuda. Nüüd aga lippavad lambad ringi täiesti tsiviliseeritult kohaliku saareelaniku valve all ja uurivad turiste kodulamba uudishimulikul pilgul.

Nende aiad asuvad saare keskel asuva kohaliku talu ja piirivalveradari juures, kuid jälgi lammastest võib leida igal pool, isegi põhjaküljel asuva paekiviastangu servalt.

Lammaste vahelt leiab üles ka rohust lagedaks näritud militaarrajatisi, mida Soome lahe suuet valvaval saarel on ohtralt ja erinevalt paremini ligipääsetavatest kohtadest on palju sõjalise otstarbega maju üsna hästi säilinud. Põhja pool ranniku ääres on kahe kaugsuurtüki alused, mis ulatuvad mitu korrust maa alla. Kauglaskepatarei ülesandeks oli Soome lahe värava lõunapoolt kaitsta ja põhja lasta igaüks, kelle sisenemine lahte on ebasoovitav. Paraku olid lahkuvad sõjaväelased kahurilt endalt kupli maha lasknud, kuid mitu korrust maa all on roosteselt ja igavese pooltalvise jahedusega ruumid täitsa säilinud. Isegi metalne mööbel on veel alles.

Osmussaare loodeotsas asuvad avara vaatega pank ja majakas, mis on väärt kogu saarelemineku vaeva. Avamerelained murduvad seal veealuse panga otsa, meri on aga uuristanud veepealse kaldapanga alla tohutuid paekivikoopaid, mis lainega kõmisevad. Samas on ka paekiviastang ehk laineist omapäraseks sakiliseks uhutud varemetetaoline püramiidjas müür. Merepiiril on Osmussaare ?krokodillid? ? pehmem kivi, mis vees uhutud krokodillikujulisteks skulptuurideks.