Gruusia kuulsaima helilooja Gija Kantcheli juubelikontsert Tallinnas

?Ma olen väga kirglik inimene ja kui armastan, siis meeletult. Olles ?kõrvuni sees? Gija Kantcheli muusikast, pole see enam tema, vaid ka minu muusika, ja see teeb meile mõlemale rõõmu. See muusika paneb põlema, mõtlema, igatsema ja armastama. Kes on Kantcheli muusikat kunagi tundma õppinud, vajab seda kui vaimutoitu,? ütleb dirigent Andres Mustonen, kes koos Gidon Kremeri ja Juri Ba?metiga helilooja lähimate sõprade-mõttekaaslastena juubelikontserdil koos musitseerimas.

Time Magazine on nimetanud Kantchelit ?oluliseimaks heliloojaks, kes on kerkinud esile endisest Nõukogude Liidust pärast ?ostakovit?i surma?.

Nagu eakaaslane Arvo Pärt, kannatas ka Kantcheli kommunistliku süsteemi all. Teda ei lubatud välismaale reisida, et ta saaks seal oma teoste edule kaasa elada. 1991. aastal lahkus helilooja Gruusiast ning asus koos perega elama Berliini. Praegu elab Antwerpenis.

Kantcheli muusikas eksisteerivad kõrvuti arhailine ja modernne. Oma pitseri on pannud tema loomingulisele käekirjale gruusia polüfooniline rahvalaul, mida ta enda sõnul küll teadlikult ei tsiteeri.

Tema teostes peegeldub sügav vaimsus ning neid iseloomustab rikkalik kõlavärvide maailm. Tema muusikas leidub äärmisi kontraste ? vaikusesse suubuvad pianissimo-lõigud ning ootamatud ja hingematvad orkestrikulminatsioonid. Helilooja ise on öelnud, et teda paelub enim ?müstiline vaikus, mis eelneb heli esilekerkimisele?.

Juubelikontsert Tallinnas algab teosega ?Lament? viiulile, naishäälele ja orkestrile, mis on kirjutatud 1994. aastal itaalia helilooja Luigi Nono mälestuseks ning kannab pühendust Gidon Kremerile. Kremeri kõrval kuuleme soleerimas Moskva Helikon-opera sopranit Julia Korpat?ovat. ?Lamenti? on nimetatud üheks liigutavamaks teoseks, mis eelmisel sajandil on kirjutatud.

2002. aastal Merlbourne?i orkestri tellimusel loodud ?Fingerprints? (?Sõrmejäljed?) kõlab Eestis esmakordselt.

?Styx? vioolale, segakoorile ja orkestrile (1999) on pühendatud Juri Ba?metile, kelle ainulaadne vioolatämber heliloojat inspireeris.

Styxi nime all oli Antiik-Kreekas tuntud jõgi, mis lahutas elavate maad surnute maailmast. Teose märksõnad ongi aeg ja kaduvik, surm ja mälestused. Juri Ba?meti sõnul on vioola selles teoses ?sidelüliks koori ja orkestri vahel, sümboliseerides Styxi jõge elavate ja surnute kuningriigi piiril.?

Autor: Kersti Inno