25. september 2005 kell 22:00

Välismaalt otsitakse teadmisi, Eestist suhtlemisvõimalust

Erinevate koolituste, seminaride, kursuste ja konverentside rohkusele vaatamata näib tihtipeale, et tippjuhtidel on järjest raskem leida midagi tõeliselt põnevat.

Nii pöörataksegi oma pilk järjest enam Eestist väljapoole või haritakse end pigem ise ? lugedes raamatuid või suheldes omavahel klubides. Pealegi märkis enamik küsitletud tippjuhte, et parim koolitaja juhile on just elu ise.

Tehes aga pikaajalisi plaane, näiteks magistrikraadi kaitsmiseks, valitakse kooli pikalt, olgu tegu siis Eesti või välismaa kooliga. Reeglina nõuab see suurt pühendumist, lisaks veel aja- ja rahakulu.

Aga nagu kinnitab Inglismaal edukalt magistrikraadi kaitsnud Bravocomi juht Peep Põldsamm, on asi seda väärt. ?Tundus, et olin sinnamaani iga päev jalgratast leiutanud, kandiliste ratastega, aga kui kõvasti pedaalidele vajutada, siis liikus küll, kuigi vaevaliselt!?

Data Telecomi juht Neeme Takis aga ütleb, et kuigi koolitusvõimaluste puuduse üle Eestis nuriseda ei saa, tuleks, kui vähegi võimalik, vaadata siiski ka väljapoole. ?Rahvusvahelist haaret ja kogemusi ainult Eestis õppides ei omanda.?

Seda kinnitavad ka välismaal õppinud juhid. ?Kui ma 2000. aastal läksin Henley Management College?i / Cable & Wireless College?i telekommunikatsiooni MBA programmi Suurbritannias, olin töötanud omas valdkonnas peaaegu kõikidel juhtimistasanditel,? rääkis Peep Põldsamm.

?Tundsin, et tean oma arust enam-vähem kõike, alates selle valdkonna tehnoloogiast, lõpetades turunduse, finantsjuhtimise ja juriidikaga, aga vundament on auke täis. Siis ma veel ei teadnud, et ärijuhtimises tavamõistes teooria puudub ja kui käitud teaduslikult põhjendatud valemi järgi, on äriedu tagatud. Tundsin sisimas, et sellise hariduse saamisel on hariduse andjate endi praktilised kogemused määravad,? väidab Põldsamm.

Ärijuhtimises valitseb case study e juhtumi­analüüsi põhine õpe ja kogemustega praktikute roll on õpetamisel ülitähtis. Seepärast valiski Põldsamm välismaal õppimise. Ja see tasus end ära ? ei olnud ühtegi akadeemikust lektorit, kõik olid suurte tippfirmade vastava valdkonna juhid ning igapäevaselt vajamineva materjali osatähtsus oli suur.

Samast Henley Mana­gement College?ist pärineb ka hetkel Varssavis elava Georgi Viiese magistrikraad, kes kooli valides pidas silmas pikemat perspektiivi. ?Kindlasti on sellisest koolist saadud teadmised universaalsed ja kraad usutavam rahvusvahelise taustaga tööandjatele. Samas arvestasin põhimõttega, et magistriõpe aitaks minu isiklikule arengule oluliselt kaasa.?

Kaugõppes nelja aastaga läbitud magistriõppe programm, mis inglasliku korralikkusega kokku pandud, täitis küll kõik ootused. Lisaks veel tõik, et inglise keelega ei tohiks nüüd küll enam probleeme ette tulla. Nii et igal juhul soovitab ka Viies julget pealehakkamist ja laiemat vaadet õppimisvõimalustele mujal maailmas.

See ei tähenda, et tippjuhid hindaksid Eestis pakutava hariduse kehvaks. Enamik neist kinnitas, et läbitud koolitustest on leitud mõndagi kasulikku ja erinevaid koolitusi tasuks pigem tihedamini võtta, kui vaid aeg lubaks.

Lühiajalisi koolitusi-konverentse hinnatakse, sest need ei löö paigast igapäevaelu ja aitavad aeg-ajalt vaimu värskendada.

Estiko kontserni juht Ellen Tohvri võttis kokku mitmete juhtide arvamuse, öeldes, et konverentsidel osalemine täidab kolme peamist eesmärki: uue idee leidmine (10%), kinnituse saamine sellele, et oled õigel teel (40%) ja suhtlemine teiste tipptegijatega (50%).

Ellen Tohvri tunnistas, et kuigi tal on olemas soov ja eesmärk laiendada oma teadmisi ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonnas, on valik langetamata. ?Hea taseme ja hinna suhtega magistrikoolitust pole veel leidnud.?

Tohvri otsingud jätkuvad ning jäävad tõenäoliselt aastasse 2006. Magistriõppe juures on teoreetilise ja praktilise õppekava kõrge taseme juures olulised ka õpingukaaslased, kellega koos need väärtuslikud aastad läbitakse ning vastastikku kogemusi vahetatakse.

Tartu linnapea Laine Jänes aga ei kurda huvipakkuva koolituse vähesuse üle Eestis ja usub, et siin on täiesti võimalik leida piisavalt õppimisvõimalusi. Pealegi kutsuvad korraldajad järjest rohkem huvitavaid esinejaid ka välismaalt.

Ma arvan, et koolituse valikul on päris oluline vahe, kas on tegemist äri alustamise või juba toimiva organisatsiooni juhtimisega.

Ma ei ole kuulnud, et ka kusagil välismaal annaks keegi koolitust äriidee väljamõtlemise ja selle realiseerimise valdkonnas. See on paljuski inimeses ja tema loomingulisuses kinni ega ole õpitav või treenitav.

Kuidas juba toimivad organisatsioone juhtida ehk kuidas saavutada nendele seatud eesmärke võimalikult efektiivselt ? seda valdkonda käsitleb enamik ärijuhtimise koolituse programme.

Kuidagi on nii kujunenud, et olen olnud äride alustamise ja ülesehitamise juures, nagu ka praegu Bravocomis. Pean tunnistama, et kui ettevõte hakkab juba toimima ega võitle enam ellujäämise nimel, kaob mul huvi selle vastu ning olen siirdunud siis uusi väljakutseid otsima.

Kasuminumbrite taustal esiküljel poseerimine on jäänud tavaliselt teiste tööks. Seetõttu on mul raske vastata küsimusele, kas mul on piisavalt Eestis õppimisvõimalusi.

Uusi ideid hangin muude kanalite kaudu või tulevad need ise pähe. Loen interneti vahendusel, kuid ka paberkandjal minu valdkonna või lihtsalt juhtimisalaseid uudiseid, analüüse ja raamatuid.

Olen osalenud Estiko strateegilise juhtimise projektis koostöös KPMGga, Eesti Diplomaatide Koolis, Euroopa Liidu projektijuhtimise koolitusel.

Plaanis on minna Äripäeva konverentsile ?Äriplaan 2006? ja Pärnu juhtimiskonverentsile ?Juhtimine ja kultuur?.

Finantsinimesena kindlasti ka ühele ELi maksustamisküsimusi käsitlevale koolitusele.

Autor: Annely Allik

Hetkel kuum