Olen logistikaalal kirjutanud pea neli aastat. Mis algusaastaid tänasest eristab, on avatus. Avatus transpordifirmade poolt nendega suheldes. Neli aastat tagasi põrkusin kohati sooviga endast ja oma uudistest mitte rääkida. Oli ajakirjanduse jaoks üsna suletud ja keeruline turg.

Muidugi, on tänagi ettevõtteid, kes ei pea vajalikuks oma tegemistest ajakirjandusele rääkida ja tõenäoliselt nad seda suhtumist lähiaastail ka ei muuda. Eriti kehtib see firmade kohta, kes tegutsevad Eestis minimaalselt ning kelle käive-kasum tuleb hoopis piiri tagant.

Ühelt poolt on meelemuutuse põhjuseks kindlasti soov paista silma ja olla kaardil, seda eriti tihenevas konkurentsis. Teisalt tundub mulle, et ettevõtete juhid annavad teadlikumalt aru, et avatus aitab nende juhitud firmast teadlikult avalikkusele pilti luua. Usaldusväärsem tundub see firma, kes ei varja kiivalt oma majandustulemusi ja tegevusi.

Peale selle liigub turul ka kliente, nii kodu- kui välismaiseid. Ka nemad kasutavad näiteks taustauuringuks kõiki materjale, mida on võimalik kätte saada. Lisaks arvandmetele ja analüüsidele kogutakse infot ka ajakirjandusest ja mujalt meediast.

See, mida ajakirjandus kirjutab, paistab silma ka potentsiaalsetele partneritele nii kodu- kui välismaal. Turu- ja taustauuringuks samuti hea materjal, millest lähtuda.

Kasu on ka klientidepoolne. Ajakirjanduse vahendusel saab kliente õpetada ja juhendada, rääkida kitsaskohtadest ja pakkuda probleemidele lahendusi. See on klientide harimine.

Arenemisruumi on samas ka. Kui küsimise peale vastuse saab, siis ettevõtetepoolne suhtlemine ja initsiatiiv ise infot jagada on vähem arenenud. Oma uudistest, tegemistest ja märkimisväärsetest tegudest logistikaala firmad ise rääkima ei kipu või teevad seda tagasihoidlikult. Toimetuses tundub kõrvaltvaatajale, et teistes valdkondades on see sujuvam.