Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kullahinnaga põlevkiviõli

    Õlil ja naftal on kulla hind. On alati olnud. Nafta pärast on alustaud sõdu, on kukutatud valitsusi. Õliga spekuleeritakse ja teenitakse hiigelkasumeid. Naftavarude lõppu pole veel näha, vähehaaval hakkavad vähenema uued leiukohad. Raha selles äris on palju ning survegruppe samuti. Igaüks tahab saada võimalikult odavalt ja müüa kallilt, olgu selleks siis tootjad, vahendajad või lõpptarbija.
    Eesti artikkel on põlevkiviõli, mis samuti keerutab meie pisikeses majanduses summasid, mis enamikule tunduvad müstilised. Paar nädalat tagasi toimunud põlevkiviõlioksjon, mis tõi kaasa enneolematu hinnatõusu kohalikule tarbijale, tõi pinged ja huvigrupid Eestis teravalt ilmsiks. Varem kerge kattevarju all aetud äri ausus on läbipaistvuse saavutamiseks toodud avalikkusele otsustada.
    Kena kolmainsus, kes praeguse situatsiooni taga asub, on õlitootjad, riik ja maailmaturg. Need märksõnad kombineerisid kokku paratamatu situatsiooni, kus keegi pidi jääma kaotajaks. Kaotajad aga seisid sellest ringist väljas ning vaatasid pealt, kuidas must kuld läbi näppude piiri taha voolab.
    Me ei saa süüdistada riiki, kes tahtis saada soodsat hinda lõpptarbijale müües, me ei saa süüdistada hinna oksjonil ülikõrgeks ajanud vahendajaid, sest nemad lähtuvad lihtsast valemist: ostan odavalt, müün kallilt. Kallima hinnaga ostja on aga paratamatult piiri taga. Samuti ei saa süüdistada põlevkiviõli tootjat, kelle eesmärk on saada tootele kõrgeimat hinda. Süüdistada ei saa kindlasti soojatootjaid, kelle keeruliseks kujunenud maailmaturusituatsioon jättis lihtsalt täislastud pükstega külma kätte. Püksid lasi täis aga keegi teine. Paratamatu kõikide halbade võimaluste kokkulangemus. Tekib aga küsimus, kas oleks oksjoni tulemusi saanud kuidagi suunata? Soojatootjad ootasid, et oksjon on suunatud neile, seda see ei olnud. Riik lootis, et ei pea hakkama maksma toetusi, kuna soojatootjad saavad kõrgema hinnaga hakkama. Aga ei saa. Vahendajad said õli kätte ning tootjad sellest lahti.
    Kohe tekib kaks mõtet. Esiteks, suunatud oksjon oleks olnud diskrimineeriv ning meie vabaturumajanduslikule mudelile risti vastu. Kõikidel on õigus tööga rikastuda, kedagi ei peeta paremaks ja kedagi ei jäeta kõrvale, see on moto. Paralleelselt tõusnud maailmaturuhind lõi aga seisu, kus kasulikum oli müüa välisturule.
    Lumepall oli lükatud veerema ning nüüd moosib Savisaar valitsust, et maksta kinni vahe, mille hinnamuutus kaasa tõi. Tekib küsimus, kus on saba ja kus sarved. Kas oleks olnud õigem teha suunatud oksjon ning doteerida soojatootjat kohaliku õliga, mille kasum nagunii riigieelarvesse läheb, või toetada pärast müüki sama rahaga, mis õlimüügist tulnud? Ühest poolt on hea, et tööd ja leiba said vahendajad, teisalt kulub kogu paberimajandusele ja jahumisele ka raha ning soojatootjal on ikkagi keerulised ajad.
    Võime selle juhtumi muidugi siduda ka valimistega. Oksjon iseenesest oli ju metodoloogiliselt vale, seda nii juuli kui ka septembri oksjon. Miks korraldati oksjonid just nüüd, ehk mõned kuud enne kütteperioodi algust, kui on teada, et energia hinnatõusu administreerimiseks kulub vähemalt neli kuud? Kas see on hea viis näidata kedagi lollina või mõnd ministrit rahvamehena, kes sooja radikasse puhub? Spekuleerida võib, kuid ma usun, et see oleks poliitiliselt liiga libe ja tulutu ettevõtmine. See toob aga järjekordse arvamuseni, et oksjoni liigkiire korraldamise ja ajavalikuga tulistati taas puusalt, ehk isegi vasakult käelt. Elektrijaamade soov saada müük läbipaistvaks on ju tore, audiitorite kiitus ja normaalne hind ka ju toredad, kuid läbimõtlematus kimbutab siiski.
    Kindlasti ei ole hinnatõusus süüdi vahendajad. Küsimusi tekitab aga Narva Elektrijaamade tegevus oksjonieelsel ajal. Õli müügihind tõusis paari aasta jooksul marginaalselt, võrreldes maailmaturu hinnaga. Millest on ajendatud madalam müügihind: sotsiaalsest aspektist Eesti toorainet soojatootjale soodsalt müües või on tegemist riigiettevõtte poolt tehtud halbade otsustega, mille kohaselt tuleks siis need otsused teinud inimene vastutusele võtta?
    Otsuse taga on üldjuhul minister. Kui vaadata aastate jooksul majandusministri tooli soojendanud isikuid, siis võis see olla ükskõik milline neist. Igal juhul otsustab valitsus varsti 75 mln kr Eesti Energia dividendide jagamise soojatoetuseks. Külma korterit ei jää tundma keegi, kellegi rahakotis puhub aga edaspidi ainult tuul.
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.