Päris nii see aga ei ole. Tartu kaubamaja näitel said tööjõu liikumist omal nahal tunda ka kaubanduspindade rentijad, sest kaubamaja avamine lükkus.
Ehituses kerkiv palgatase võib hakata tõmbama töötajaid ära tööstusest või põllumajandusest, kus samuti tuleb vastukäiguna palgataset tõsta. Samuti ajab ehitustöötajate kallinemine üles ehitushinnad või kiire palgakasv transpordisektoris transpordihinna.
Mõned aastad tagasi, kui uusi kaubanduskeskusi kerkis kui seeni vihma ajal, hakkas kergetööstusest tööjõud voolama teenindussektorisse, sest seal maksti paremini. See omakorda sundis palku tõstma kergetööstuses.
Seega võib tööjõu hoogustuv välismaale lahkumine puudutada ka neid sektoreid, kes ise praegu veel välisfirmadega tööjõuturul ei konkureeri.
Samas on tööjõu vaba liikumine pakkumas uusi võimalusi. Mitmed Eesti firmad ei ole jäänud ootama, millal töötajad nende juurest ära lähevad, vaid on ise koos oma töötajatega suundunud Soome tellimusi hankima.
Võib öelda, et meil on tööpuudus üle 8 protsendi. Koolitame töötud ümber. Saame töötuse määra veelgi madalamale ning suudame pidurdada palgakulude kiiret kasvu. Ettevõtjatega vesteldes aga selgub, et nii lihtne see asi ei ole. Tööpuudus on langenud meil juba nii madalale, et korralikke ja kohusetundlikke töötajaid on keeruline leida. Praeguste töötute tööle laskmine võib kulukamaks minna, kui nende töölt eemal hoidmine.
Head rohtu ettevõtjatele tööturul konkurentsis püsimiseks ei ole, sest palgatase Skandinaavias või Lääne-Euroopas ja Eestis on kordades erinev. Tööjõu lahkumine lööb esimeses järjekorras neid firmasid, kus peamiseks motivaatoriks on töötajatele olnud palk. Seetõttu pole üllatav, et valusama löögi on saanud ehitussektor kui silmapaistev ümbrikupalga maksja.
Eesti firmad on justkui alasi ja haamri vahel. Ühelt poolt kerkib kiiresti tööjõu hind, teisalt suruvad Aasia riigid, Venemaa ja teised odava tööjõuga maad toodete hinda alla.
Eestile tervikuna on need protsessid kasulikud. Meie majandus on sunnitud kiiresti ümberorienteeruma kallitele teenustele ja toodetele. See tähendab, et me jõuame oma palgatasemega Euroopa Liidu keskmisele tasemele kiiremini, kui praegu analüütikute poolt prognoositud 15-30 aastat.
Autor: ÄP