Nõuded toiduainetetööstusele muutuvad üha üldsõnalisemaks

?Lõpetasime saiakeste tegemise, sest ametlikult on saiade säilitusaeg vaid kuus tundi,? nendib Ojatamm.

Praegu teeb talu pagarikoda vaid küpsiseid. Tootevalikut kitsendama mõjutas ka asjaolu, et talu peab aastas viima igast oma tootest kaheksa proovi Tartusse analüüsideks. Kui tootevalik on suur, siis on juba ainuüksi proovide tegemine kulukas, sest ühe proovi hind on Ojatamme sõnul 480 krooni.

?Maal pagaritöökoja omamine saab olla vaid rikaste inimeste lõbu,? tõdeb Ojatamm.

Lõuna-Eesti ühe suurema lihatööstuse ASi Todas direktor Spartak Akopdzanyan vastab küsimusele, kas Eesti nõuded toiduainetetöötlemisele on karmimad kui Euroopa Liidus, et see teema on juba mõned aastad päevakorrast maas.

?Kui ikka tehnoloogilises skeemis on ette nähtud liha temperatuur +4 kraadi, aga on +6 kraadi, siis on selge, et tuleb midagi ette võtta,? selgitab Akopdzanyan. ?Sest juba paari kraadi suurune temperatuuri tõus tõstab kohe hüppeliselt ka bakterite arvu.?

Toiduainetööstuses kehtestatud nõuetele võib läheneda mitmeti. Võib suhtuda ka nii, et mis siis ikka ? eluaeg on nii tehtud, miks peaksime siis nüüd nii palju pingutama.

Eelkõige on riigi ülesanne tagada tarbijale ohutu toit ja selle ülesande täitmiseks ongi vastu võetud terve rida õigusakte. Toiduainetööstus peab omalt poolt tegema kõik, et varustada tarbijat ohutu ja kvaliteetse toiduga, arvestades ka tarbija eelistusi. Allharude lõikes on nõudmised erinevad, tõsisemad on need loomse päritoluga toidu puhul.

Olen käinud Belgias liha- ja piimatööstuses. Belgia on üks EL riike, kes olulisel määral ekspordib oma liha- ja piimatooteid. See on sundinud neid ka palju investeerima toidu ohutusse. Seal on üles ehitatud tugevad süsteemid, mida me veel Eesti ettevõtetes ei kohta. Lihtsalt ei saa endale lubada ebameeldivusi, mis võivad kaasa tuua probleeme turul. Üks viga võib ettevõttele maksma minna kogu tema edaspidise hea käekäigu ja rikkuda konkurentsivõimet.