Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Videokonverents hoiab kokku aega ja raha

    Videokonverentsi pidamine võimaldab säästa transpordikulusid, kuid lisaks ka palju efektiivsemalt tööd korraldada: mitmed olulised kokkusaamised kipuvad ära jääma ainuüksi sellepärast, et pole võimalik kohale sõita.
    Videokonverentsi planeerides tuleks esmalt mõelda, millised sõidud tehakse ainult infovahetuse pärast. Videokonverentsi abil saab kokku hoida sõidu- ja muid kulusid koosolekutel osalemiseks, kodukontorites ja välislähetustel viibivate töötajatega suhtlemiseks, klientide abistamiseks, hankijatega suhtlemiseks, ettevõttesiseste koolituste korraldamiseks või koolides kaugloengute pidamiseks. Keskmine rahvusvaheline ärireis maksab kümneid tuhandeid kroone ning keskmine ärikohtumine tähendab vähemalt kuut tundi kontorist eemalolekut. Videokonverentsi abil on võimalik säästa nii reisiraha kui ka väärtuslikku tööaega.
    Kasutajaküsitlused näitavad, et ettevõtte jaoks on protsesside kiiremaks muutumine olulisem argument telekonverentsi kasutamiseks kui rahaline kokkuhoid. Võiks mõelda, millised kohtumised on ära jäänud ainuüksi sellepärast, et pole olnud võimalik kohale sõita. Või millised kohtumised peaks toimuma juba täna, aga sõiduvajaduse tõttu on sobiv võimalus alles ülehomme. Kas on juhtunud, et Tartu inimesel pole võimalik osaleda Tallinnas toimuval sisekoolitusel? Videokonverents võimaldab need probleemid lahendada.
    Kolmanda küsimusena võiks mõelda seda, mis muutuks jär­jest levinuma elektroonse suhtlemise juures tulemuslikumaks, kui lisaks vestlusele oleks võimalik alati ka visuaalselt infot vahetada.
    Koosolekuruumis oleme harjunud vahetama mitmesugust visuaalset infot: näitama arvutist slaide ja tabeleid, joonistama tahvlile skeeme, näitama pabermaterjale jne. See kõik on võimalik ka kaugkohtumistel. Tähtis on, et kasutajad läbi mõtleks, millist visuaalset infot oleks vaja vahetada. Sellest lähtuvalt kombineeritakse sobiv tehniline lahendus, mis võib sisaldada audio-, video-, veebikonverentsi, vahetut sõnumsidet (instant messaging), elektroonilisi tahvleid jne.
    Videokonverents on mõjukuselt ja tulemuslikkuselt teisel kohal näost-näkku suhtlemise järel. Tänapäevases infoühiskonnas ja info ülekülluses on visuaalne kommunikatsioon olulisem kui kunagi varem.
    Lisaks firmadele loob videokonverents head võimalused nii koolidele, arstidele kui ka avalikule sektorile. Eesti huvitavaim näide on kaugkohtupidamine.
    Kaugkohtupidamine võimaldab Murru vanglas viibivatel kohtualustel kohtuprotsessidel osaleda ilma, et neid oleks vaja kohtusse konvoeerida. Kõige aktiivsemad videokonverentsikasutajad on Eestis ülikoolid.
    Kõige olulisemad muutused videokonverentsivallas tulenevad sellest, et (süle)arvutid ning võrguühendused on muutunud piisavalt kiireks, võimaldamaks videokonverentse pidada otse arvutist. Kuna arvuteid on maailmas mitu suurusjärku rohkem kui videokonverentsiseadmeid, siis ootavad videokonverentsimaailma ees suured muutused.
    Viimasel ajal on videokonverentsid liikunud üha rohkem internetti ja IP-võrku. Avaliku internetivõrgu kiirus on pidevalt kasvanud ja lisandunud on vajadus ühenduse salastamiseks, et kolmas osapool ei saaks konfidentsiaalset infovahetust pealt kuulata. Uuemad seadmed võimaldavad andmeedastuse krüpteerimist.
    Teine oluline trend videokonverentside korraldamisel on see, et kui veel mõned aastad tagasi edastati vaid osalevate inimeste liikuvat pilti, siis praegu edastatakse peaaegu alati samaaegselt koosolekul osalevaid inimesi ja arvuti ekraanipilti, näiteks esitlusi.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et videokonverentsid on tänapäeval järjest kasvava elutempo ja levinud liiklusummikute juures heaks võimaluseks nii kulusid kui ka aega säästa ning sama ajaga rohkem tööd teha. Nagu ikka IT-lahendustega, saab iga klient otsustada, kas soetada ise seadmed videokonverentsi pidamiseks ning panna lahendus kokku oma jõududega või siis tellida teenus mõnelt teenuspakkujalt ilma kallitesse seadmetesse investeerimata.
    Autor: Marko Laurits
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.