Paraja stendi suuruse, mis tooks maksimaalse külastajate tähelepanu, kuid ei oleks üleliia priiskamine, saab arvutada eelmisel aastal toimunud messi statistika põhjal.
Näiteks messi X külastas ligi 10 000 inimest. Neist 1000 olid välismaalt. 9000st 40% moodustasid messi X eriala spetsialistid. Ehk siis 3600 külastajat.
Kui nüüd seada eesmärgiks, et samade lähteandmete juures pooled sellest sihtrühmast peatuks meie stendis, siis oleks see arv 1800 külastust. Tundub liigagi suur. Korrigeerime: eeldades, et külastajaskonna huvi meie vastu oleks neist vaid pooltel, siis jääks 900 potentsiaalset külastust.
Edasi on määravaks aeg, mida ettevõte kulutab ühele külastajale ja kui kaua on mess avatud. Viimase osas on veel kindlasti oluline arvestada tipptunde ja madala intensiivsusega aegu (vahetult avamisjärgne ja sulgemiseelne aeg, mõnel juhul ka lõunatund jms).
Seega, kui mess X on avatud 3 päeva ja iga päev 8 tundi, saame kokku 24 tundi. Sellest tuleks lahutada messi väheaktiivne aeg ehk kokku umbes 3 tundi. Kokku saame 21 tundi aktiivset messitööd.
Järgmiseks faktoriks on aeg, mis kulub stendipersonalil oma kontaktile ehk infovahetuseks ja oma sõnumi edastamiseks. Siin tuleks arvestada ka nende inimestega kes ei kuulu kliendirühma, sest ka neile tuleb kulutada teatud aeg.
Võtame nüüd eesmärgiks, et iga stendil töötav inimene suhtleb tunnis kuue külastajaga. Sel juhul on eeltoodust järelduvalt: 900 külastajat jagada 6 külastajat tunnis teeb kokku 150 tundi.
Kui nüüd jagada 150 tundi 21 tunni aktiivse messi tööajaga, tuleb kokku, et selle töömahuga saaks hakkama seitse inimest.
Järgnev arvutuskäik viib messipinna suuruseni. Seniseid kogemusi arvestades võiks pakkuda optimaalseks 4,5 ruutmeetrit ühe töötaja kohta.
Kui nüüd korrutada seitse inimest 4,5 ruutmeetriga saame, et stendi suurus peaks olema 31,5 ruutmeetrit.
Siia juurde tuleks veel lisada pind tootenäidiste, seadmete, mööbli jm tarvis. Selleks tuleks arvestada umbes 6?8 ruutmeetrit.
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Kokkuvõttes oleks 900 külastajaga kontakti loomiseks vajalik 40 ruutmeetri suurune stend, kus töötaks seitse inimest.
Ülaltoodud kalkulatsioonipõhimõtetele saab rajada ka erineva infomaterjali, degusteerimiseks kuluvate toodete, nõude jms arvestuse.
Asukoht on hinnast olulisem
Vallo Puusepp, ASi Columbia-Kivi müügijuht
Messiboksi valiku suurusest on palju tähtsamaks boksi asukoht. Asukohast sõltub ka boksi suuruse valik ning oluline on ka, et väljapanek oleks mitme koha pealt vaadeldav.
Messiboksi rent moodustab firma messil osalemise eelarvest ligikaudu 30?40 protsenti. Boksi ehitab ettevõte reeglina ise. Suurematel Tallinna ja Tartu ehitusmessidel on meil juba väljakujunenud kohad, mis muidugi iga kord aasta ette broneeritakse.
Anne Laanemets, OÜ Valem müügijuht
Meie valime messistendi suuruse hinna järgi ja odavama hinna tõttu eelistame välisbokse. Meil on väike firma ja messil osalemine on kallis lõbu. Kuna ettevõtte toodete valik pole kuigi lai, pole ükski toode ruumikitsikuse tõttu esitlemata jäänud. Ettevõtte renditud messipindade suurus on jäänud 12?20 ruutmeetri piiresse ning suurema osa ettevõtte ligi kümmekonna tuhande krooni suurustest messieelarvetest moodustabki messiboksi rent.
Ardi Kadanik, Asterek OÜ direktor
Astereki toodete esitlemiseks piisab täiesti 12ruutmeetrilisest boksist, kuigi firma võiks endale tunduvalt suuremaid pindu lubada. Oleme ka suurematel pindadel oma tooteid esitlenud, kuid 12 ruutmeetrit on meie jaoks piisav ja tuleb ka odavam.
Ettevõtte 20 000?25 000 krooni suurusest messieelarvest moodustab stendi rent ligikaudu 70 protsenti.
Anneli Palits, ASi Leibur arendusjuht
Messiboksi valikul on kõige olulisem asukoht ja messipinna hind. Nelja töötajaga 18ruutmeetrilisel stendil peamiselt eelküpsetatud tooteid tutvustanud Leiburile läks messil osalemine maksma mitukümmend tuhat krooni. Ainuüksi messipinna rent maksis 950 krooni ruutmeeter. See on päris kallis hind.
Liigse kulukuse tõttu ettevõte tänavusel toidumessil ei osale.
Autor: Tiit Sarv