Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lukk olgu turvaline ja kasutajasõbralik

    Lukku vahetatakse koduuksel sama harva kui keskmises peres autot. Luku valimist võibki võrrelda meelepärase auto väljavalimisega. Automaailmas toodetakse sadu erinevaid mudeleid tuhandete erinevate ?lisadega?, et täita kõikide sihtgruppide soove.
    Sama toimub lukumaailmas: iga olukorra jaoks on kaasaegsetel lukutootjatel olemas lahendus. Kui auto ülesandeks on vedada rasket koormat, tuleb valida võimsa mootoriga veoauto. Kui luku ülesandeks on pidada vastu pahatahtlikule rünnakule, tuleb valida turvalukk.
    Sobiliku lukukomplekti valik taandub tegelikult luku funktsionaalsust, turvataset, töökindlust, kasutusmugavust ja väljanägemist tagavate üksikosade valimisele. See on tänapäeval võimalik tänu kaasaegsete lukkude moodulsüsteemsusele, kus erinevate omadustega lukuosad on paigaldusmõõtmetelt sobivad ja vahetatavad. Enam ei pea ostma valmispakendis lukukomplekti, teadmata, kas see sobib koduukse tüübi ja mõõtmetega.
    Kui valida paindlikke lahendusi ja tuhandeid erinevaid komplekteerimisvõimalusi pakkuvaid moodulsüsteemseid lukke (nagu lukulego), võib olla kindel, et ka tulevikus lukustusolukorra muutumisel sobivad samadesse ukse sees olevatesse lukusüvistesse mis iganes teise funktsiooni ja turvalisuse astmega moodullukud. Tänapäeval on pakendis ja mittemoodulsüsteemne lukukomplekt pigem ebamugav erand, mida soovitakski kasutada vaid eriolukordades.
    Üht laiemat moodulsüsteemsete lukkude valikut pakub Rootsi lukufirma Assa.
    Kodu välisringi ustele valige võimalikult turvaline lukk. Luku põhifunktsioon ongi ju turvalisuse tagamine. Turvalisust pole kunagi ülearu ? see, mis eile tundus turvaline, võib homme olla tavaline. Ei ole mõtet osta kodu kaitsmise eesmärgil ustele lukke, mis leiutati 100 aastat tagasi ja mida toodetakse ikka veel. Nende lukkude hõlpsa lahtimuukimise viisid avastati juba 90 aastat tagasi.
    Lukukomplekti turvalisus on tema koostisosade turvalisuste summa. Kõige nõrgem lüli ahelas määrab terviku turvataseme. Kõik nõudmised lukuosade turvatasemete kohta määratakse kindlaks vastavate standarditega.
    Ostja peaks valima neid lukke, mis on sõltumatutes testimislaborites edukalt läbinud turvatasemetele vastavad katsetused. Ainult selliseid lukke saab pidada turvalukkudeks.
    Turvalukke eristab tavalukkudest oluliselt pikem lahtimurdmiseks kuluv aeg. Nad on nii seest- kui ka väljastpoolt avatavad ainult võtme abil. Turvaluku lukustamisel võtme abil ei jää lukustuskeel kunagi sellisesse asendisse, kust teda on võimalik mingi abivahendiga lahti lükata. Muukimiskindlaid turvalukke saab ilma võtmeta avada ainult lukuosade või uste mehaanilise vigastamise teel ning tekitades seejuures müra. Aeg, müra ja eritööriistade kasutamine ongi need kolm kriitilist faktorit, mis võivad sundida kurjategijaid loobuma paremini turvatud koduukse avamisest mõne lihtsamalt lukustatud ukse kasuks.
    Luku lahtimurd­mis­kind­luse määravad ära luku korpus ja piida sees olev vasturaud. Kõige kindlamalt seob ukse piidaga lukk, millel on konksukujuline lukustuskeel. Isesulguvat kaldkeelega lukku ei loeta turvalukuks.
    Tavalukkude kasutamine tuleb kõne alla enamasti siseustel, mis jäävad turvalukkudega kaitstud välisringist sissepoole ja mille taga tavaliselt ei hoita kergesti teisaldatavaid materiaalseid või asendamatuid intellektuaalseid väärtusi. Tavalukke võib kasutada välisustel ainult koos lisaturvalukkudega.
    Luku muukimiskindluse tagab lukusüdamik. Sellest, kui kaasaegne (ehk patentidega kaitstud) on lukusüdamiku konstruktsioon, kui suur valmistamise täpsus ja erinevate võtmekombinatsioonide arv, sõltub luku avatavus muukimisvahendite või juhuvõtme abil. Võtmekontrolli tagamiseks tuleb alati valida kopeerimise eest kaitstud võtmetega lukusüdamikud (näiteks Assa Twin Exclusive).
    Kunagi ei tohiks oma võtmeid anda võõraste kätte, isegi korraks mitte. Samuti ei tohiks neid jätta nähtavale kohale ega ka mantlitaskusse. Juhul kui võtmed on kaduma läinud ja on oht, et need on sattunud võõrastesse kätesse, peaks lukusüdamikud koheselt välja vahetama või ümber kodeerima. Vargused, mis on toime pandud salaja tehtud võtmekoopiatega, on muutunud üheks sagedasemaks sissemurdmise viisiks.
    Lukusüdamiku murdmiskindluse garanteerib nii lukusüdamiku enda konstruktsioon, kinnitusviis lukukorpuse külge kui ka erinevate turvalisust tõstvate katete olemasolu ja ukse paksus. Mida vähem ulatub lukusüdamik ukse tasapinnast välja, seda parem.
    Luku puurimis- ja saagimiskindluse tagavad lukusüdamikus, katteplaatides ja lukukeeles kasutatavad eriomadustega materjalid.
    Lukkude kasutamismugavuse tagavad läbimõeldud konstruktsioon ja ergonoomiline disain. Puuetega inimestele, vanuritele ja lastele on lukkude kasutajasõbralikkus vägagi oluline, kui mitte möödapääsmatu. Kaasaegsete tipptasemel lukkude väljatöötamisel on neidki nõudmisi arvesse võetud.
    Eraldi valdkonna moodustavad siinkohal need lukud ja lukutarvikud, mis on mõeldud evakuatsiooniustele ning mille ülesandeks on tagada inimeste kiire ja vigastusteta väljumine ruumist võimalikes hädaolukordades. Kui kodulukustuse juures on ustel tarvis kasutada seestpoolt väändenupust avatavaid turvalukke, sobivad selleks kahesüsteemsed lukud. Kodus olles toimivad need seestpoolt väändenupust keerates ja kodust lahkumisel väändenupp blokeeritakse ning avamine toimub ainult võtme abil.
    Suurt ja ebamugavat võtmekimpu saab mitmete koduuste lukustamisel vältida lukusüdamikega, mis on koostatud nii, et neid saab avada ühe võtme abil. On võimalik koostada ka keerulisemaid üldvõtmesüsteeme, kus erinevatel kasutajatel on erinevate lukkude avamiseks antud erinevad õigused.
    Lukkude väljanägemise ja erinevatesse interjööridesse sobivuse määravad ära lukutoodete pinnakatted ja lukutoodete enda disain. Moodulsüsteemsete lukkude lingid, küljekatteplaadid ja muud tarvikud võimaldavad sobiliku välisilme siduda lukustuse mis tahes funktsionaalsusega. Luku käepide on esimene ja ka viimane asi, millega külaline külla tulles ja lahkudes kokku puutub.
    Lukkude töökindlus sõltub luku konstruktsioonist, materjalidest, tootjast tulenevast valmistamise kvaliteedist, kasutamiskeskkonnast, kasutajatest ja korrapärasest hooldusest. Tuleks valida lukud, mille kaubamärk on ennast turvalisuse ja töökindluse seisukohalt pika aja jooksul tõestanud ning millel on kindlasti ka müügijärgne hooldustöökodade võrk.
    Eesti lukuturule juhuslikult sattunud või vähelevinud lukkude remont või väljavahetamine on üldjuhul kulukas, pahatihti ka võimatu.
    Üks olulisi luku kvaliteedinäitajaid on garantiiaeg. Mõistlik oleks valida need lukud, millel on vähemalt aastane garantii. Garantiiaeg võib olenevalt tootjast olla erinev. Näiteks annab Assa oma lukukomplektidele garantii kuni viis aastat.
    Enne luku valimist tuleks vaadata kriitilise pilguga üle ka olemasolev uks või tunda huvi uue tellitava ukse strateegiliste näitajate vastu. Peale luku sõltub ukse kui terviku turvalisus veel ukse materjalist, konstruktsioonist, paksusest, uksehingedest, turvaelementide olemasolust ukse hingede poolel ning kahepoolse ukse puhul ka passiivse poole riivide seisukorrast.
    Isegi kui kodu ostmisel või ehitamisel on raha ära kulutatud, ei tohiks lukustuse valikul kunagi lähtuda hinnast. Tavaliselt loetakse 3000 kr maksvat väga head turvalukku kalliks, kuid sellise luku ostmiseks kulutatav raha on kordi väiksem kahjust, mis võib tekkida, kui uksel on lukk, millest lihtsalt läbi tullakse. Sellise vargusega tekkivaid kahjusid ei pruugi korvata ka kindlustusfirmad. Ei tohiks unustada, et lukustuse madal hind on alati millegi arvelt. Lukustuse ülesanne on kaitsta pere ja vara puutumatust ning anda koduomanikule kindlustunne.
    Autor: Aivar Piirisild
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Uus kauplemisnädal algas kõigil Balti börsidel tõusuga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut kauplemisnädalat positiivselt; tõusulainel olid ka kõigi kolme börsi indeksid.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut kauplemisnädalat positiivselt; tõusulainel olid ka kõigi kolme börsi indeksid.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.