SASi Airbusi lennukid lendasid ohutusreegleid rikkudes

Terve eelmise aasta jooksul oli SASil lennus kümme lennukit, millele polnud tehtud lennuturvalisuse direktiiviga ette nähtud hooldust. Rahvusvaheliste reeglite järgi ei ole sellised lennukid lennukõlbulikud ning neid ei tohi kasutada reisijateveol. Tegemist on kaht tüüpi suurte Airbus 330-343 ja 340-343 lennukitega. Tallinna need ei lenda, siia käib ainult väiksem DASH 8 Q400.

SASi puudustele juhtis tähelepanu Skandinaavia maade lennuametite lennuohutusalane koostööorgan OPS, mille esimees on Rootsi lennuameti peadirektor Gunnar Billinger. SASi tegevdirektorile Jörgen Lindegaardile saadetud kirjas öeldakse: "Saadud andmetest ilmneb, et SAS on kasutanud lennukeid, mis ei ole lennukõlbulikud. OPS peab seda väga ohtlikuks ja juhib tähelepanu sellele, et lennuturvalisuse tagamine on üks tegevusloa saamise eeldusi."

Gunnar Billingeri sõnul on OPSil õigus piirata lennufirma tegevusluba ning vajaduse korral ka firma tegevusloast ilma jätta.

SASi tegevjuht Lindegaard tunnistab OPSi ettekandes esitatu üldiselt õigeks. SASi lennukite lennukõlbulikkuse eest vastutab organisatsioon SOM. Selle juht Lars Mydland väidab, et kõik lennukite tavaülevaatused on SAS teinud nii, nagu peab. Kuid toime pole suudetud tulla eriülevaatustega, mida on näiteks nõutud mootoritootjalt Rolls Royce. "Me ei ole suutnud mõningatest tähtaegadest kinni pidada," tunnistas ta.

"Ükskõik, kas puuduste põhjused on tehnilised või inimlikud vead, rikuvad need nii Rootsi kui ka SASi head mainet," kommenteeris Rootsi infrastruktuuriminister Ulrica MesUsing. Positiivseks pidas ta seda, et SAS pole oma puudusi varjanud. See näitab, et firma tahab igati neist jagu saada.

Rootsi Airbusides on olnud ka muid probleeme, näiteks on reisijad pikematel liinidel lennukis ära minestanud. Seda juhtus rohkem mõni aasta tagasi, kui SAS uued Airbusid alles kasutusele võttis. SASi väitel oli selle põhjuseks temperatuuri mõningane tõus. Nüüdseks olevat firma väitel see probleem lahendatud.

Kuid Rootsi lennuamet ei jaga seda seisukohta. Lennuameti peadirektor on öelnud, et on pöördunud selles küsimuses lennukitootja poole, kuid seni ei ole tema hinnangul head lahendust leitud.

Reisijate minestamise põhjusi on asunud uurima ka Euroopa lennuturvalisuse amet (EASA), kuid seni ei ole suutnud neid leida. Juhul kui põhjus jääbki leidmata, võib EASA esitada Airbuside tootjale nõude, et lennukid tuleb ümber ehitada.

Maailma suurim reisilennukite ehitaja Airbus edestas eelmisel aastal konkurenti Boeingut tellimuste osas.

Euroopa lennukiehitaja edestas oma Ameerika rivaali viiendat aastat järjest, vahendas Bloomberg.

Airbus sai mullu tellimusi 1055 lennuki ehituseks, Boeing aga 1002 lennuki ehituseks.

Ka täidetud tellimuste osas edestas Airbus Boeingut. Airbus valmistas mullu 378 lennukit Boeingu 290 vastu.

Nõudlus oli tugev odavate lennukimudelite järele eriti Hiinast ja Indiast.