Euro tulek vabastab pankadele 8,5 miljardit krooni reservis seisvat raha

"Euro tulekuga vabaneb tõepoolest oluline osa kommertspankade ressursist," ütles Sampo Panga juhatuse liige Ivar Pae. Endine Eesti Panga ja praegune Nordea Panga juht Vahur Kraft ütles, et üldiselt kasutavad pangad vabanevat raha oma äritegevuse rahastamiseks, näiteks laenutegevuse finantseerimiseks või investeeringuteks. "Küll me oskame rahaga - kui see vabaneb - ümber käia," ütles Kraft.

Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe hinnangul on üsna tõenäoline, et raha paigutatakse grupisiseselt ümber ehk viiakse Eestist välja. Näiteks Rootsis on hetkel soodsamad intressid kui Eestis.

Kraft seevastu peab tõenäoliseks, et vabanevat raha kasutatakse peamiselt Eestis. "Meie jaoks on tegemist täiendava ressursiga, mida saame kasutada oma äritegevuses," ütles Kraft.

Hinnanguliselt ligi pool vabanevast rahast jääb Hansapanga kasutada. Hansapanga juhatuse liikme Kristiina Siimari sõnul jätavad nad vabaneva summa likviidsusportfelli, kuid investeerivad kõrgema tootlusega vahenditesse. Suure tõenäosusega liigub raha Eestist välja, sest siin puuduvad piisava likviidsusega võlakirjad.

Ühispank otsustab raha kasutamise vastavalt pakutavale intressimäärale. Suure tõenäosusega jääb see Eestisse, kuid võidakse investeerida Euroopa Liidus.

Samas kavatseb Sampo Pank tõsta vabaneva ressursi arvel efektiivsust. "Kavatseme maksta tagasi kõrgema intressimääraga kohustusi, et vähendada ressursikulu, ning suunata täiendavaid vahendeid nii äri- kui ka eralaenude väljastamisse," ütles Pae.

Eesti Pank on kehtestanud kommertspankadele kohustuslike reservide nõude, mis on 13 protsenti bilansilistest kohustustest. Arvesse ei lähe võlgnevused kodumaistele krediidiasutustele ja Eesti Pangale.

Nõude eesmärgiks on tagada, et pankade hoiuste maht ei väheneks teatud piirist väiksemaks.

"Pankadel peab Eesti Pangas asuvatel arvelduskontodel alati piisavalt raha olema, et olla vajadusel valmis võtma välja natukene rohkem sularaha või teha ülekandeid tavapärasest suuremas mahus," ütles Lättemäe.

"Tegelikult on efektiivne kohustusliku reservi määr kuskil 7-7,5 protsenti, ülejäänu on lubatud hoida kõrge reitinguga võlakirjades, mis tähendab, et see raha teenib juba praegu tulu," selgitas Kraft. Seda võimalust pangad ka aktiivselt kasutavad. Seega moodustab Eesti Panga kontol olevad 12 miljardit krooni vaid poole kogu reservist.