Ajalehed kadusid, ajakirju lisandus

Keerame meediareklaamiturul ajamasinat tagasi kümneaasta võrra ning võime tõdeda, et aasta 1995 märksõnadeks olid ajalehtedel "vähenemine", ajakirjadel "tõus", televisioonil "stabiliseerumine", raadiol "suurenemine" ning reklaamil üldiselt "kasv".

1995 oli eestikeelsetele päevalehtedele kõige muutusterohkem aeg, kui ehk 1940ndate algus välja arvata. Kui aasta alguses ilmus viis eestikeelset päevalehte, siis novembriks oli nende arv liitumiste tõttu kahanenud kaheni, millele Sõnumilehe loomine lisas aasta lõpuks veel ühe. Mitmed ajalehed muutusid ajakirjadeks: telelehed, Kroonika ja Eesti Aeg ning osa neist ilmub vägagi edukalt senini.

Suurem osa tollal asutatud ajakirjadest lõpetas peagi oma ilmumise ja järgmist ajakirjade hoogsat tekkeaega tuli oodata peaaegu kümme aastat. Asjade stabiliseerumisest annab märku ka see, et eraldi leidis äramärkimist "ajakirjade ilmumissageduse fikseerumine". Telemaailmas oli peamiseks, et oli vähem poliitilisi vapustusi kui aasta varem ning nii vaatajaskondade kui ka programmipoliitika stabiliseerumine.

Vaadatavaimaks saateks oli "Reisile Sinuga". Raadio vallas toimus nii olemasolevate kohalike jaamade leviala suurenemine kui ka uute raadiojaamade loomine ja Vikerraadio taastamine Eesti Raadios. Uutest raadiojaamadest on unustusehõlma vajunud B3 ja T-Raadio, kuid venekeelne Sky Raadio on püsima jäänud.

Kogu meediareklaamiturg kasvas 1995. aastal 67% ning jõudis 281 mln kroonini, mis suure inflatsiooni tõttu andis aastaseks reaalkasvuks ligikaudu 30%. Ajalehtede 55% turuosa on tänaseks vähenenud 45 protsendini, oma osakaalu on suurendanud televisioon (osakaal 1995 - 23%), ajakirjad (9%) ja lisandunud on internet, mis tänaseks võtab reklaamiturust juba kolm protsenti.

Suurimateks reklaamijateks olid Procter & Gamble, Dandy, Eesti Loto, Wrigleys ja hulgifirma Jungent. Maailma 50 suurimast reklaamijast oli Eestis kohal enamik ning 1995. aasta oli Eestis esimeseks sellistele suurfirmadest reklaamijatele nagu Nestle ja Benckiser. Enim reklaamitud margitooted olid närimiskummid Stimorol ja Dirol ning esiviisikusse kuulusid samuti ka praegu teada-tuntud kaubamärgid: Valio, Keno Loto ja Lay's.

Eraldi väärib märkimist mootorsõidukite reklaamimiseks investeeritud rahahulga kasv 1995. aastal ning paljuski võib vaadelda seda pikas perspektiivis tehtud otsusena, sest võimalused uut autot osta olid kümme aastat tagasi ju suhteliselt piiratud, samas mootorsõidukid olid reklaamimahult kolmas tooterühm.

Esiviisikusse kuulusid tooterühmiti lisaks toidukaubad ja meelelahutus ning kauplused, alkohol ja tubakas. Telekommunikatsioon oli kümme aastat tagasi reklaamiteemana selgelt tagaplaanil.

Keerates nüüd ajamasinal tagasi 2006. aasta, siis kindlasti on igaühel midagi, mida oleks kümne aasta jooksul teinud teisiti, kuid enamik toimunust on huvitav ja vajalik ning toimunud õigel ajal ja õiges kohas. Möödunu annab mõistmise sellest, kuhu üldjoontes liigume, ehk trendidest, kuid kindlasti ei võimalda ennustada korrektselt järgmisi lotonumbreid või komakoha täpsusega reklaamituru kasvu.

Autor: Margo Veskimägi