Reisipalavik, viisade tagaajamine ja pildid palmi all

Nii meenutavad paljud oma esimest reisi kümme aastat tagasi. Tänaseks pole nendest tunnetest midagi järel. Kõik laabub sujuvalt, lööd arvuti lahti ja saad infot iga punkti kohta, kuhu tahad reisida, lisaks jagavad kogemusi sõbrad, asjaajamise teeb ära reisibüroo, aga ka ise on sellega hõlbus hakkama saada. Kõik on nagu plaanipärane puhkus, mida antakse kord aastas.

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on kasvanud küll reisijate arv, kuid eelistatumad sihtkohad on jäänud peaaegu samaks.

Baltic Toursi müügijuhi Margit Lõivu sõnul sai 1996. aastal müüa vaid Soome reisikorraldajate reise. "Saime neid ise juba süsteemist broneerida," kinnitas ta. "Hinnatase oli aga selletõttu kõrgem. Eesti turul puudusid praktiliselt oma tootepaketid. Täna on hinnad soodsamad just selle tõttu, et Eesti turul on ülepakkumine ja suur osakaal müügis on kindlasti Eesti reisikorraldajate toodetel," selgitas Lõiv.

Nii nagu praegu sai ka kümme aastat tagasi viimase hetke reise. Tuli ennast järjekorda panna ja kohe, kui soomlased hinnad alla lasid, võeti nendega kiiresti ühendust. Kuna aga reisivõimalusest saadi teada kaks nädalat enne väljasõitu, sai müüa vaid neid riike, kuhu kindla peale jõudis viisa teha. Paraku oli ka juhtumeid, kus asjaajamise tõttu jäädi reisist lihtsalt ilma.

1996. aastal alustas ka esimese Eesti reisikorraldajana Wris Tours, mis paraku oma kümne aasta juubelini ei jõudnud. Wris Toursi pankrot kuulutati välja 2003. aasta kevadel.

Lennupiletite osas on kümne aasta taguse perioodiga võrreldes peamine muutus selles, et kui keskmine hind on isegi enam-vähem sama, siis kümme aastat tagasi pidi selle raha eest kindlasti nädalalõpureisil viibima ja kehtisid rangemad piirangud tagasisõidu alustamise kohta. "Nädalasisestel reisidel kehtisid ikka ainult äriklassi hinnad," nentis Lõiv.

"Kuna Baltic Tours sai 1996. aastal IATA õigused, mis võimaldasid meil ise pileteid välja kirjutada, siis sihtkohtade osas kümne aastaga erilisi muutusi ei ole - müüme enam-vähem sama sortimenti, mis tollal, samas erihindu turule pakuvad rohkemad lennufirmad ja ka Tallinnast otse on lennuvõimalusi rohkem kui siis," ütles Lõiv. Tol ajal tuli reisibüroode peamine raha äriklientide teenindamisest, sest erareise nii palju ei tehtud, samas praeguseks on osa erareisijaid suundunud lennufirmade online-süsteemidesse ise broneerima.

1996. aastaks olid sularaha vedamised reisibüroosse juba möödanik, kuid suhtlusvahendina e-posti veel ei kasutatud, pakkumised kirjutati paberile ja faksiti kliendile.

Margit Hallik, Estravel ASi asepresident müügi- ja turunduse alal, kinnitas, et 1996. aastal müüs Estravel suhteliselt palju suusareise. "Palju eelistati Prantsusmaad ja Austriat, soojematest kohtadest on aga Kanaari saared olnud populaarsed kogu viimase kümne aasta jooksul," rääkis Hallik. Kaugematest sihtkohtadest oli Halliku sõnul eelistatud Tai.

Populaarsed olid ka Küpros, Kreeka saared ja Türgi. "Viimane oli iseäranis eelistatud, kuna Türgi reisid olid kümme aastat tagasi väga odavad," selgitas Hallik.

Reisi maksumuse suhtes leidis Hallik, et mingil määral on hinnad küll muutunud, aga üldist trendi selle osas välja tuua pole võimalik. "Näiteks sai kümne aasta eest Riccionesse sõita 4000 krooniga, aga ka selle aasta suvel oli samasuguseid pakkumisi," nentis Hallik, kes arvas, et hinnad on üldjoontes jäänud samaks, kasvanud on vaid inimeste rahalised võimalused.

Eurotravel Group OÜ juhataja Endel Puusaar leiab, et odavad reisihinnad on petlikud: "Kümne aastaga on palgad ja elatustase tõusnud ja kuna pakkujaid on turul väga palju, siis tundub, et reisida on praegu soodsam," selgitas ta ja lisas, et unustatakse ära, et siis olid palgad kordades väiksemad ja muud teenused tunduvalt odavamad kui praegu.

Ka Profexpo OÜ juhataja Tiit Sarv nentis, et kuigi tundub, et reisimine on nüüd palju odavam, kulub tegelikult palju rohkem raha mitmesugustele lisateenustele kohapeal - autorent, väljasõidud, erinevad söögikohad. Turistilt osatakse osavamalt raha ära võtta.

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on Eurotravel Group OÜ juhataja Endel Puusaare sõnul muutunud reisimine palju ohtlikumaks, tollal oli maailm palju turvalisem.

Bussireise eelistas Endel Puusaar seetõttu, et Eurotravel Group hakkas seesuguseid reisipakette tollal müüma ning need marsruudid tuli ise kõik läbi sõita. Peamiselt korraldati reise Prantsusmaale ja Hispaaniasse.

Võrreldes kümne aasta taguse perioodiga, on Puusaare sõnul paremuse poole läinud infovahetus. "1996. aastal oli teadmatust palju rohkem. Infot reisisihtide kohta polnud ja selle kättesaamine oli väga raske," nentis Puusaar.

Profexpo OÜ juhataja Tiit Sarv rääkis, et kui veel kümme aastat tagasi oli pea iga reis suur sündmus, siis kümnendiga on reisimine muutunud korralduslikult võrratult lihtsamaks. "Paljude maadega on viisavabadus, otselennud Tallinnast ja praktiliselt kogu vajamineva info kättesaadavus kohapeal. Järjest lisandub infoallikaid, mis toovad teenused kätte eestikeelsena," loetles Sarv arenguvõlusid.

Kümme aastat tagasi muutis Sarve sõnul reisid eriliseks see, et polnud kelleltki kogemusi või lihtlabast infotki küsida. "Iga asja hakkas reisibüroo, kui nende poole pöördusin, kui unikaalset teemat algusest peale avastama," meenutas Sarv ja tunnistas, et eriti keeruline oli lastega reiside planeerimine. Nüüd saab büroost küsida ka kogemusi: millist hotelli eelistada, kuis toimib ühistransport, autorent ning mida lastega sihtkohas ette võtta.

Kõige olulisem muudatus on aga Sarve sõnul see, et kui ta kümne aasta eest kasutas täielikult reisibüroo teenust, siis praegu on ta pea täielikult iseenda ja oma pere reisikorraldajaks. "Internet on sedavõrd avardanud kogu infohankimise võimalusi ja lubab tohutult peensusi ette planeerida," muheles Sarv.

Heameelt võib tunda sellegi üle, et otselennud Tallinnast puhkekohtadesse on muutnud reisimise, mis kümme aastat tagasi oli vähestele taskukohane, massiharrastuseks.

Erilist rõõmu tunneb Sarv aga viisade kadumisest. "Ehkki viisa pole mul kunagi saamata jäänud, oli see ikkagi ebameeldiv kohustus," nentis ta ja tunnistas, et reisimisega kaasnevad protseduurid ja paljud formaalsused tundusid ahistavana. Nüüdseks on see tunne asendunud pigem harjumusega, leppimisega ja igal juhul ei tunne enam end isiklikult puudutatuna pikkadest järjekordadest, turvakontrollidest, piletisabadest jms.

Üks esimesi krediiditooteid, mis Hansapank turule tõi, oli krediitkaart 1995. aastal ning see oli üldse esimene krediitkaart Eestis.

Krediitkaart on küll alati olnud teenus, mida seostatakse reisimisega - kaardi abil saab maksta üle maailma ning samuti tõendab kaart selle omaniku maksevõimelisust.

Esialgu oli vaid ühte tüüpi kaarte - määratud tagasimaksega, aastatasuga 500 krooni. Esialgu oli kindlasti tegemist vaid nišitootega, millel oli vähe kasutajaid. Praeguseks on kaartide valik lai ja oleme nende valikuvõimalustega muu maailmaga samal tasemel.

Järgnes 25protsendilise intressimääraga järelmaks 1996. aastal, mida sai samuti reiside finantseerimiseks kasutada. Samal aastal tõi Hansapank turule ka väikelaenu.