Valitsus arutab täna Eesti Raudtee tagasiostmise hinda ja viisi

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 1. veebruar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus arutab täna Eesti Raudtee tagasiostmise hinda ja viisi
Lõplikku müügihinda ei oska kommenteerida kumbki pool, nad märgivad vaid, et läbirääkimised käivad ning jätkuvad uuel nädalal.
Meediast on läbi käinud BRSi müügihinnad 2,6-3 miljardi kroonini. Riik on olnud nõus ostma 2 miljardi krooniga, nüüd on ka see summa tõusnud 2,2 miljardini. Kindlat plaani ei ole praegu ei ministeeriumil ega valitsusel.
Vahepeal tekkis kuulujutt, et BRS ja ministeerium ei ole ühise läbirääkimistelaua taha saanud ning BRSi hoitakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsustega vaid kursis.
Majandusministri nõunik Heido Vitsur lükkas eile selle jutu ümber ning ütles, et BRSi esindajatega on kohtutud õige mitu korda. "Häält ei ole tõstetud, uksi pole paugutatud, paberipakkidega pole vastu laudu pekstud," lisas Vitsur.
Täna tutvustab valitsuses majandusministeeriumi koostatud Eesti Raudtee 66% osaluse tagasiostmise raportit minister Edgar Savisaar. "Seda, kas valitsus otsustab ka homme, ei saa hetkel öelda," ütles Vitsur.
Hinda, millega riik oleks nõus raudteed tagasi ostma, keegi praegu ei ütle. "Summa ei takista aga raudtee tagasiostu valitsusse viimast," ütles Vitsur.
Peaminister Andrus Ansip ütles raudtee tagasiostu kommenteerides, et riigil pole mingisugust kava ega tahet Eesti raudteed natsionaliseerida.
"Pigem on tänane olukord ikka selline, et üks omanik otsib oma aktsiatele ostjat ning soovib selle eest saada parimat hinda. Initsiatiiv on selgelt müüja poolel," selgitas Ansip.
Peaminister ütles, et kui hind sobib, siis on tagasiostmine võimalik kas riigi või mõne tema äriühingu poolt, kuid riigile vastuvõetava hinna üle peaminister spekuleerida ei soovinud.
"Kui riik peaks aga mingil põhjusel ostma aktsiad enamusomanike algselt pakutud hinnaga, siis sisuliselt tähendaks see Venemaa transiidi doteerimist kõigi Eesti elanike poolt," ütles Ansip.
BRSi eestlastest omanikud Guido Sammelselg ja Jüri Käo paneksid 2,5 miljardi kroonise müügihinna puhul kasumina taskusse hiigelsumma ja seda kõigest viieaastase investeeringu järel. Kasumi suurusega keegi spekuleerida ei taha.
Arutlusel on ka Tallinna Sadam kui potentsiaalne Eesti Raudtee osaluse ostja. Esimene müügipakkumine tehti korraga nii Eesti riigile kui ka Tallinna Sadamale.
Tallinna Sadam teemat kommenteerida ei taha, kuid avalike suhete juhi Sven Ratasepa sõnul on sadam nõus raudtee ostma, kui riik omanikuna ostu sadamale kohustuseks teeb.
"Me oleme nõus läbirääkimisi pidama, kuid hinnakujundajaks ei ole kindlasti Tallinna Sadam, vaid ikkagi omanik Eesti riik. Otsuse, kas osta raudtee ning kuidas osta, teeb ikkagi ministeeriumi komisjon," ütles Ratasepp.
Ta lisas veel, et raudtee liitmine sadamaga looks kindlasti hea sünergia, et Eestit läbiv transiit panna paremini toimima ning hoida raha riigis.
Jüri Käod ja Guido Sammelselga kommentaaride saamiseks kätte saada ei õnnestunud.
Hetkel kuum