SLÕL: Rootsi uurib veel kord Estonia hukkumise põhjuseid

Rootsi valitsus ja välisminister Mona Sahlin otsustasid mullu 17. märtsil, et Innovatsioonisüsteemide Amet (Vinnova) tellib mereohutusprogrammi eest vastutava asutusena uue uurimisprojekti Estonia põhjavajumise käigu väljaselgitamiseks, vahendab SL Õhtuleht Rootsi ajalehte Varden Idag.

Jaanuari lõpul teataski Vinnova, et rahastab kahe sõltumatu uuringukonsortsiumi analüüsi, kes peaksid arvutisimulatsioonide ja modelleerimise abil andma vastuse Estonia huku kulgemise kohta. Uurimuses lähtutakse rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandes kirjeldatud põhjavajumise käigust.

Üks uurimistööd alustav meeskond on Göteborgi SSPA konsortsium, kes teeb koostööd kaheksa teadus- ja tehnoloogiaasutusega. Uurijatele anti 865 000 eurot ehk 13,5 miljonit Eesti krooni.

Teine Estonia hukku uuesti selgitama hakkav HSVA konsortsium asub Saksamaal Hamburgis. Seda meeskonda nõustab uurimisel Hamburg-Harburgi tehnikaülikool ja Duisburgi firma TraffGo HT. Sakslased said 324 000 eurot ehk viis miljonit Eesti krooni.

Ajaloolane ja kirjanik Knut Carlqvist on detailselt läbi töötanud 130 tunnistaja ütlused, kes Estonia huku üle elasid. Tema järeldab, et laev pidi lekkima juba enne, kui esimesed raskemad kreenivajumised ilmnesid. Carlqvist mainib ajalehele, et vöörivisiiril on mõlk, see võib olla kokkupõrke tagajärg.

Carlqvisti arvates võib tunnistajate ütluste põhjal välja tuua kaks stsenaariumi. Estonia sõitis millelegi otsa, teiseks eelnesid laevahukule plahvatused, mille põhjustas gaaside kogunemine, ülerõhk või sabotaaž.