Arla 40 aastat üles ehitatud turg haihtus viie päevaga

Arla Foodsi päevast kahjumit hinnatakse praegu 20 miljonile Eesti kroonile. Ehkki seegi kahju on hirmuäratavalt suur, on põhiküsimus selles, kui kaua võib boikott kesta ja kas Arlal õnnestub oma positsioone taastada. Taani Jyske Banki analüüsis prognoositakse, et boikott, mille vallandasid ajalehes Jyllands-Postenis ilmunud prohvet Muhamedi karikatuurid, võib kesta pool aastat.

Aga on märksa pessimistlikumaid arvamusi. Kuveidis firma Kuwait Wataniya Telecom tegevdirektorina töötav Harri Koponen ütles: "Araablastel on pikk mälu, millest Taanis ei ole veel päriselt aru saadud. Taani maine on moslemimaailmas läinud ja tagasi saada on seda väga raske."

Peale boikoti ohustavad Arla turuosa ka konkurendid, kes juba on kohal ja püüavad tühikut oma kaupadega täita. Suure reklaamikampaania on käima pannud Šveitsi toiduainekontsern Nestlé, kes igati rõhutab, et ei ole Taani firma. Prantsuse jaemüügifirma Carrefours on vabatahtlikult kõrvaldanud oma poodidest Arla tooted, mille eest on pälvinud Euroopas kriitikat. Arla arvel suurendavad oma müüki Prantsuse piimakontsern Lactalis ja Uus-Meremaa firma Fonterra.

Harri Koponen ergutab Kauppalehti teatel samuti Soome Valio juhti Harry Salonahot olukorda ära kasutama ja julgemalt Lähis-Ida turul tegevust laiendama. Valio, mis ekspordib Liibanoni ja Araabia Ühendemiraatidesse võid ja sulatatud juustu, peab praegu ekspordi suurendamise läbirääkimisi. Ekspordijuht Veijo Meriläinen tunnistab, et olukorrast püütakse kasu lõigata, kuid poliitilise tundlikkuse tõttu liiga agressiivseks ei minda. Erinevalt Arlast ei ole Lähis-Ida Valio strateegiline piirkond.

Kõige selle taustal peab Arla Foods kõvasti nuputama, kuidas edasi toimida. Arla nõukogu tuleb kokku märtsi algul. Kõigepealt tuleb kaaluda, kas jätta jõusse mõni aeg tagasi tehtud 900 miljoni krooni suurune investeerimisotsus. See nägi ette kahekordistada aastaks 2010 toodang Saudi Araabias, mis on Arla peamine tugipunkt Lähis-Idas ja kus hetkel on tootmine peatatud.

Arla tegutseb Lähis-Idas juba 40 aastat ja see on Suurbritannia, Rootsi ja Taani järel tema suuruselt neljas eksporditurg. Aastane käive seal on kuus miljardit krooni. Saudi Araabias oli Arla käes 50% võiturust ning 70% fetajuustu turust.

Lähis-Idas elab sada miljonit inimest. Kuigi riikide vahel on suured erinevused, on Arla saavutanud edu tänu sellele, et tegemist on ühe araabia turuga. Tarbijad vaatavad samu telekanaleid, mis toetab kaubamärkide tuntust.

Boikoti tõttu ei kannata üksnes 1200 Arla töötajat Lähis-Idas, vaid ka Taanis. Saudi Araabiasse juustude ekspordi lõppemise tõttu saadeti sundpuhkusele Bislevi meierei 130 töötajat. Svenstrupis asuva Akafa piimakombinaadi töötajatest on 80 üle nädala kodus. Jyske Banki analüüsi kohaselt on pikaajalise boikoti korral ohus kuni 4000 töökohta Taani toiduainetööstuses.

Alternatiivi ees on Arla Foodsi 10 557 piimatalunikust omanikku. Küsimus on selles, kuidas katta boikoti tekitatud majanduslik kahju. Kas kanda see firma kahjumisse või alandada kokkuostetava piima hinda. Tulemus on üks - lõppkokkuvõttes katavad kahju ikkagi talunikud.

Möödunud nädalal otsustas nõukogu seni veel piima kokkuostuhinda mitte alandada, ütles Arla Foodsi peadirektor Peder Tuborgh. Kuid tuleviku suhtes mingeid garantiisid ei ole.

Taani ekspordist läheb Lähis-Itta 1,1%. Kokku teeb see 15,9 miljardit krooni. Jyske Banki analüüsis öeldakse, et kui moslemimaailma boikott peaks haarama kõiki Taani kaupu, satub Taanis ohtu 11 200 töökohta. Praegu on enim ohustatud toiduaine- ja ravimitööstus.

Taani majandus on konjunktuuri tõusufaasis ja väga suurt tagasilööki hetkel boikotist ei kardeta. Aktiivselt otsitakse vasturohtu. Google'i kaudu on internetis käivitatud kampaania "Ostke Taani kaupu", millel on elav vastukaja ja mis äratab rahvuslikke tundeid. Reklaamikampaaniat kavandatakse ka USAs ja Saksamaal.

Arla on hakanud rohkem tootma pikema säilitusajaga tooteid, nagu või, piimapulber, juust ja otsib neile uusi turge.

Soome Valio ekspordijuht Veijo Meriläinen prognoosib, et Arla raskused tekitavad probleeme ELi siseturul. "Kuhugi peab need ju müüma ja tõenäiliselt lähevad dumpinghinnaga Euroopa turule," arvas ta.

Ei aita ka Euroopa Komisjoni ja piimatootjate interventsioonilepe. Selle kohaselt on EL kohustunud ostma püsihinnaga 50 000 tonni võid, kuid kvoot on juba peaaegu täis. Et see mehhanism ei toimi, võib turule tulla üliodavat võid.