Ka koolitusruumid vajavad terviskaitse nõuolekut

Tervisekaitseinspektsiooni keskkonnatervise ekspertiisi osakonna juhataja Marina Karro sõnul peaksid koolituseks mõeldud ruumid saama nagu kõik kasutusse võetavad ruumid eelnevalt tervisekaitseinspektsiooni nõusoleku.

Vastava kinnituse saamiseks tervisekaitseinspektsioonist tuleb hoone omanikul tellida litsentseeritud firmalt mõõtmisaktid nii ventilatsiooni efektiivsuse kui ka valgustuse kohta ja inspektori ülesanne on kontrollida, et mõõtmistulemised vastaksid kinnitatud ehitusprojektile. Teised normdokumendid koolitusruumide projekteerimiseks on olemas Eesti Standardikeskuses. Erinevatest standarditest selgub, et konverentsiruumides peab olema kaks ruutmeetrit ja auditooriumites 0,7 ruutmeetrit põrandapinda ühe inimese kohta. Samuti on määratletud temperatuur, mis suvekuudel kõrgema klassi ruumides peaks jääma vahemikku 24 kuni 25 kraadi ja talvekuudel 21 kuni 23 kraadi.

Koolitusruumide niiskusprotsent peab suvel olema 30-70% ning talvel 25-45%. Valgustus peab olema reguleeritav ning seinatahvlil ei tohi esineda peegeldust, mida saab vältida valgustite ja töökohtade sobiva paigaldusega, mati pinnaviimistluse ning heledate lagede ja seintega. Ka on standardites välja toodud niinimetatud värviesituse minimaalne väärtus, mis peaks kindlustama hea nägemisvõime, mugavuse ja üldise heaolutunde.

Ventilatsioonisüsteemide nõuded sõltuvad nii ruumi funktsioonist (auditoorium, nõupidamiste-, klassi- või konverentsiruum), koolituspinna suurusest kui ka kohtade arvust.

Koolitusfirmade esindajad kinnitavad, et üheltki koolitusruumide haldajalt pole nad küsinud ei kasutusluba ega muid dokumente, mis kinnitaksid ruumide vastavust kehtestatud nõuetele. Pigem lähtutakse ruumi esmavalikul visuaalsest muljest, et oleks piisavalt õhku ja ruumi ning klientide poolt positiivse tagasiside saanud ruume kasutatakse korduvalt.

Tallinna Konverentside arendusjuhi Annika Astla sõnul eelistavad nad ristküliku või ruudukujulise planeeringuga ruume, kus inimesed istuvad näoga pikema seina suunas ja seega on lektor koolitatavatele võimalikult lähedal. Ta lisab, et ruum peaks värvilahenduse poolest olema neutraalne ehk liiga palju erksaid toone ei ole hea ning lagi ei tohiks olla madalal, kuna see ängistab, ja kindlasti kontrollime, et tänavamüra ei kostaks ruumi."

Kinnisvarakonsultatsioonide ja -koolitusega tegeleva firma HSD Concept koolituskonsultant Merle Tammeorg räägib, et viimasel ajal on ta rohkem hakanud kasutama kesklinna tasulisest parkimistsoonist väljaspool asuvaid ruume, sest varem said paljud koolitusruumid negatiivset tagasisidet just parkimisprobleemide tõttu.

Ta toob näite üle-eestilisest omavalitsustöötajate koolitusest, kui on pidanud väiksematest valdadest pärit hinnatundlikele klientidele selgitama, kuhu oleks võimalik auto tasuta parkida ning jagama juhtnööre, kuidas ühistranspordiga koolituskohta sõita.

Samuti pööravad koolitajad suurt tähelepanu ruumi suurusele. Astla sõnul peab ruumi olema inimese jaoks piisavalt, et ei väsiks liiga kõrvuti istudes.

Tammeorg eelistab hilisemal ajal ehitatud hoonetes asuvaid ruume. Nõukogude ajal ehitatud hoonetes asuvad pinnad võivad olla küll hästi remonditud, kuid puudusi võib ilmneda just kommunikatsioonisüsteemidega, mille võimsuse ja töökorrasoleku kontrollimisega läheb aega.

Nii Astla kui ka Tammeorg peavad kaasaegse ventilatsioonisüsteemi olemasolu hädavajalikuks. Suurema ruumi puhul mängib rolli ka tasakaalustatud õhuvahetus, et ei tekiks olukorda, et ruumi ühes osas on õhuvahetus korralik, teises aga puudulik. "Konditsioneeri olemasolu pole kunagi küsitud, sest meie suvekuudel koolitusi ei korralda," lausus Tammeorg. Ta lisab, et koolituse tellijad on andnud parema tagasiside avatavate akendega ruumidele.

Peamiselt eelistatakse laudadega ruume, kuid ka klapplauaga toolid sobivad, küll aga peaksid toolid olema pehme kattega. Päris tavaliste toolidega varustatud ruumide miinusena tuuakse välja, et kui koolitusmaterjalid pole tugeva ja kõvakaanelise mapi vahel, siis osutub märkmete tegemine parajaks kunstiks.

Tehnilistest vahendist peaks olemas olema dataprojektor, ekraan, pabertahvel ning vajadusel ka mikrofon. Tammeorg lisab "Tavaliselt on võimalus valida käsi- või rinnamikrofoni vahel, kuigi viimast ei osata sageli ettenähtul viisil kasutada, vaid hoitakse ka lihtsalt suu lähedal, aga käsimikrofoni kasutamine on jälle ebamugav ja raske."

Tehnika tuleb koolitajatel tavaliselt juurde rentida, kuigi Tammeoru arvates võiks dataprojektor olla üürihinna sees. "Kuna ruumide omanikud oskavad dataprojektori rendi eest üsna soolast hinda küsida, siis paljud koolitajad kasutavad isiklikku tehnikat," märgib ta.

Kui on vaja kasutada grafoprojektorit, peaks olema kindlasti võimalus ruumi pimendamiseks nii, et näeks veel märkmeid teha. Tallinna ühe uuema konverentsikeskuse ruumid Uus-Sadama tänaval vastavad keskuse haldaja Tallinna Ülikooli kinnisvara osakonna juhataja Tiit Villingu sõnul kõigile kehtestatud normidele ja vajalikud kooskõlastused saadi probleemideta.

Tehnilisest varustusest toob Villing esile juhitava ventilatsiooni ning jahutussüsteemi. Moodsast konverentsitehnikast mainib ta näiteks tõlkeseadmeid 3 keelde tõlkimiseks, televiisorit, nelja kaamerat ning automaatse ja käsijuhtimisega seadistust projektori kasutamisega.

Konverentsiruumi 210 ruutmeetril on 255 kohta.

Autor: Eneli Ivask