Maailma metsi laastab alepõllundus

ÜRO organisatsioon FAO, et maailma metsade pindala väheneb endiselt, kuid see vähenemise ulatus on varem arvatust väiksem.

Aastatel 2000-2005 vähenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade pind kasvanud 0,04 miljoni hektari võrra). Suurem osa sellest langeb Aafrika ja Lõuna-Ameerika aladele ning süüdi on metsamaa muutmine põllumaaks. Lisaks kakao- jt istandustele on uus tendents palmi- ja sojaõli tootmine biodiisli tarvis.

Euroopas ja tänu Hiinale isegi Aasias metsade pindala suureneb. Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile. Hiina roll maailma metsa- ja puidutööstuses on samuti kiiresti kasvamas, 2004. aastal jõudis see riik juba ühes metsatööstuse harus maailma suurimaks, tootes 54,5 miljonit kuupmeetrit puitplaate.

Kokku on maailmas veidi alla nelja miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3%, Eesti metsasus on Peipsi järve arvestamata 51,9%.

Kuigi praegu moodustavad istandused maailma metsade pindalast alla 5%, saadi aastal 2000 juba 35% tööstuslikust ümarpuidust istandustest ja aastal 2020 peaks sama näitaja olema 44%.

Hinnanguliselt raiutakse maailma metsadest sel aastal 3,1 miljardit kuupmeetrit puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus on suurem, sest kütteks kasutatava puidu kogust on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu-Aasias on tõsine probleem. Sarnaseid kahtlusi on avaldatud Hispaania ja Portugali hiljutiste suurte metsatulekahjude puhul, põhjuseks küll mitte põllu-, vaid elamumaa tekitamine.

Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005. aastal 64 miljardit USA dollarit ja see on 1990. aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega inflatsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi.

Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli aastane raiemaht Eestis kõige suurem aastal 2000, 12,7 miljonit kuupmeetrit, ja on sealt edasi aasta-aastalt langenud. Prognoos 2006. aastaks on 9,6 miljonit kuupmeetrit.

Autor: Märt Riistop