Rõtov: Miks meie bänner nii suur on?

Kui ma ise esimest korda samasugust bännerit meie Rootsi sõsarlehe veebiküljel nägin, ehamatas see mindki. Ja osanuks ma rootsi keelt, siis oleksin ehk ka kirjutanud mürgise kommentaari. Kuid analüüsides äriveebide viimase aasta strateegiad kogu maailmas, muutus minu hinnang vastupidiseks.

Suur tänu kõigile 42 lugejale, kes minu kirjatükki „Internet hävitab ajalehe” kommenteerisid ning ka neile 172-le kes avaldasid arvamust Äripäeva uue veebi kohta. See on meie veebikeskonna kommenteerimisrekord läbi aegade.

Peamine kriitika käib suure esiküljereklaami kohta, mis oponentide arvates raskendab veebi loetavust ja peletab kasutajaid eemale. Avaldan siin oma vastulause, mis mõistagi ei pretendeeri lõplikule tõele.

Milles siis asi?

Laias liistus jagunevad ärilehtede veebistrateegiad kaheks: esimene on keerulisem ja teine lihtsam.

Esimest, nimetame seda intelligentseks strateegiaks, iseloomustab peen mõõdukas disain ja kliendisõbralik navigeerimisüsteem. Reklaamid on silmatorkamatud või puuduvad sootuks. Osa sellest infost on tihtipeale tasuline või siis avatud ainult paberajalehe tellijatele. Sisuks on valdavalt paberlehe peegeldus, arhiiv ja mõned lingid infoagentuuridele ja teenuslehekülgedele. Kui toodetaksegi originaalset online-uudist, siis on see lehe matejaliga võrreldes teisejärguline. Äristrateegiaks on kas toetus paberlehe turundusele või lootus kunagi kauges tulevikus lugejate raha eest kulud katta. Need leheküljed pälvivad tunnustuse internetiakadeemikute kommentaarides ning vastandadatakse lihtsa strateegia valinud nö pahadele poistele. Kõik oleks ju tore, kuid intelligentsel strateegial on suur probleem ja see on majanduslik. Paremal juhul tullakse ots-otsaga kokku, enamasti doteeritakse neid veebikülgi paberlehe tulude arvel. Üks probleem sünnitab teise ja tõsisema, milleks on ressursi ja motivatsiooni puudumine ajakirjanduslikku sisusse panustamisel. Selle tulemusena põlistatakse üks kena tehnoloogiavidin, mis paberlehega kaasas käib, kuid mille mõju meediumina avalikkuse huvi teenimisel on tühine.

Teist suunda võiksime siis nimetada nö lihtsaks strateegiaks. Ligipääs nendele veebidele on alati vaba, keegi ei küsi sult raha ega salasõna. Reklaamiga seal ei koonerdata, disain on aktiivne ja rohkelt illustreeritud. Veebi sisus ei panustata paberlehe materjali peegeldustele ja laiendustele, vaid sõltumatutele uudistele. Internetiakadeemikud tituleerisid sellise viisi nii Eestis kui ka mujal maailmas primitiivseks, ahnusele orienteeritud ummikteeks, millel puudub igasugune tulevik. Kuid tulemus on pannud teoreetikud (Eestis veel mitte) oma sõnu sööma. Selgus, et lugejad olid nõus tasuta ja prii juurdepääsu eest taluma suuri ja arvukaid bännereid. Reklaamikäive kasvas nendel veebidel jõudsalt, mis omakorda andis ootamatu impulsi arenguks. Nimelt tekkis nüüd väljaandjatel nii raha kui ka motivatsioon panustada sellise toote sisusse. Tulemusena kasvas külastatavus veelgi kiiremas tempos, mis omakorda on tekitanud olukorra, kus juhtivad lihtsa suuna online-väljanded on muutunud iseseivaks, paberlehest sõltumatuks meediumiks, mille ajakirjanduslik kvaliteet ei jää enam palju alla paberlehtedele. On lähituleviku küsimus, kui esimesed sedalaadi online väljaanded kasvavad nii majanduslikult kui ka sisuliselt emaajalehest suuremaks ja mõjukamaks.

Minu oponendid võivad ju väita, et näiteks maailma juhtivaid majanduslehti wsj.com on suutnud just tasulise uudise pakkujana läbi lüüa. Kuid ta on üks väheseid erandeid, teine juhtiv gigant ft.com on tunnistanud oma tasulise strateegia küsitavust ja otsib nüüd teid, kuidas oma ärimudelit toimivaks muuta. Aripaev.ee kasutab nii oma veebi ülesehituses kui ka toimetuse ja turunduse töökorralduses oma Rootsi sõsarlehe di.se kogemust. Bonnieri kontsernile kuuluva di.se areng viimase paari aasta jooksul olnud üks uskumatumatuid edulugusid Põhjamaades. Sarnaste strateegiatega on edu saavutanud ka konkurendid N24.SE ja N24.NO. Taani juhtiv majandusleht Borsen.dk ja Soome kauppalehti.com on sisuliselt tammunud paigal. Paigaltammumine ei rahuldanud aga Äripäeva ning me otsustasime uue veebiküljega alustada.

Ma ei usu, et ettevõtlikku inimesest peletab reklaam meie veebiküljel. Kui me suudame talle pakkuda iga päev ja iga tund värskeid, huvitavaid ja kasulikke uudiseid, siis jääb ta meiega. Kui me seda ei suuda, siis ei aitaks ka see, kui bännereid täitsa ära korjata.

Jään põnevusega ootama terava sulega oponentide vaimukaid vastuväiteid.

Igor Rõtov, Äripäeva peatoimetaja