Värske Nobeli laureaat ootas auhinda ammu

"Algul arvasin, et saan selle 60ndates eluaastates, siis, et 70ndates ja hiljuti hakkasin mõtlema, et saan selle 80ndates eluaastates,” tsiteeris Washington Post 73-aastast Columbia Ülikooli professorit.

Phelps kuulis auhinnast esmaspäeva varahommikul, kui talle veidi pärast kella kuut Rootsist helistati. Pärast ajakirjanikega kohtumist läks ta nagu ülikooli loengut andma.

Phelps sai tänavuse Nobeli majanduspreemia selle eest, et selgitas inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Kui enne peeti üldtunnustatud teooriaks Phillipsi kõverat, mille kohaselt kõrgem inflatsioon aitab vähendada tööpuudust, siis Phelps pani selle teooria 1960. aastatel kahtluse alla.

Phelps kinnitas, et asja määrab eelkõige tööturg, sest kui hinnad tõusevad, hakkavad töötajad nõudma ka kõrgemaid palku ning lõpuks saavutatakse inflatsiooni ja töötuse puhul sama nulltasakaal. Phelps näitas, et ettevõtted tõstavad töötajate palku sedamööda, kuidas nad kujutavad ette keskmise palga tõusu majanduses üldiselt, ning juhtis tähelepanu majanduses toimuvatele lühi- ja pikaajalistele vahetusprotsessidele.

„Phelps sai aru, et inflatsioon ei sõltu ainult töötusest, vaid ka ettevõtete ja töötajate ootustest hindade ja palkade tõusu suhtes,” märkis oma avalduses Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia. Sama argumenti toetas ka teine kuulus Nobeli laureaat Milton Friedman.

Muuhulgas on Phelps uurinud Ida- ja Kesk-Euroopa riikide üleminekut sotsialismist kapitalismi, 1992.-93. aastal oli ta Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) majandusteemadel nõu andva kogu asutajaliige. Phelps on nimetanud Ida-Euroopa üleminekuperioodi oma täiskasvanuaastate kõige põnevamaks sündmuseks.