Nobeli majanduspreemia laureaat uuris lapsena kasse

Kui 1933. aastal Chicagos sündinud praegune Columbia Ülikooli professor Phelps oli neli aastat vana, õpetas isa teda jalutuskäikudel automarke tundma. 7aastaselt viis ta läbi uuringu oma kortermajas elavate kasside kohta. Mõned aastad hiljem meeldis talle pidada loendust autode numbrimärkide kohta osariikide kaupa. Phelps käis eriti andekatele lastele mõeldud lasteaias (seda rääkis ta ema talle alles aastakümneid hiljem) ning õppis koolis väga hästi. Ta luges iga päev ajalehti ning majandusuudised olid õhtusöögilauas tavaline teema. Ka Phelpsi mõlemad vanemad olid majandusharidusega.

Amhersti Ülikooli astudes ei olnud tänavusel Nobeli majanduspreemia laureaadil kindlat karjäärieesmärki. „Minu vaikiv eeldus oli, et lähen äri- ja rahamaailma, teen midagi kohutavalt tarka,” kirjutab Phelps. Majandusõpingute juures hoidis teda enda kinnitusel tudengitele iseloomulik usk, et kui ta võtab veel ühe kursuse, siis avaneb tema ees majanduse peidetud tasakaal.

Seda kõike kirjeldab Phelps 13 aastat tagasi kirjutatud artiklis, mis käsitleb tema professionaalset arengut, teooriate kujunemist läbi rohkem ja vähem viljakate perioodide ning kokkupuuteid teiste kuulsate majandusteadlastega, nende seas Ida-Euroopast.

Phelps sai bakalaureusekraadi 1955. aastal Amhersti Ülikoolist ja filosoofiadoktori kraadi 1959. aastal Yale’i Ülikoolist, lisaks sellele on ta kuue ülikooli audoktor. 1982. aastast on ta olnud Columbia Ülikooli professor, kus ta juhib ka Kapitalismi- ja Ühiskonnakeskuse nimelist uurimisinstituuti.

Tollal just 60-aastaseks saanud Phelps ütleb artiklis, et on oma karjääriga rahul ega tunne enam vajadust kiiresti saavutusi ritta lükkida. „Noorena muretsesin, et vikatimees tuleb mulle enne järele, kui ma jõuan endast jälje jätta,” tunnistab Phelps.