Arstid ei soovita piisavalt suitsetamisest loobumist

Sotsiaalministeeriumi poolt Soomes ja Balti riikides regulaarselt läbi viidud ühisuuringu tulemused näitavad, et 2002. aastal said Eestis vaid 6% suitsetajatest oma arstilt soovituse suitsetamisest loobuda, teatas ministeerium. Soomes ja Lätis oli sama näitaja kordades kõrgem ehk 25%. Ka Leedus on see ületanud 20% künnise.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist dr. Andrus Lipand ütles, et samal ajal kui Lätis on selles vallas asjad läinud aastatega paremaks, on Eestis see protsent isegi langenud. Näiteks 1998. aastal said 9% Eesti suitsetajatest soovituse oma kahjulikust harjumusest loobuda.

Kõigil järgnevatel uuringuaastatel ei ole see ületanud 6%.

1990. aastal oli suitsetavate arstide osakaal kogu elanikkonna näitajaga peaaegu samal tasemel. 2004. aastal avaldatud Tartu Ülikooli uuringust selgub, et see on langenud poole võrra. Meesarstidest suitsetab 25% ja naistest 11% võrrelduna Eesti elanikkonna vastavate näitajatega 45% ja 20%.

„Tervishoiutöötajate roll on südame-veresoonkonna haiguste ühe peamise faktori ehk suitsetamise elimineerimisel äärmiselt suur. Tervishoiutöötaja, iseäranis arst, on inimesele autoriteet. Me küll teame, et ka arsti sõna ravib, miskipärast aga ei kasuta seda piisavalt,” ütles Lipand.

2002. aastal sai hambaarstilt Eestis soovituse suitsetamine maha jätta 3% suitsetajatest, samal ajal oli see protsent Soomes kuus ning Lätis 14.

Õdedelt sai sama soovituse Eestis vaid 2% patsientidest, vastavad näitajad Soomes ja Lätis olid 20 ja 10.

Eestis sureb aastas suitsetamise tõttu arvestuslikult ligi 2000 inimest keskeas, maailmas üle viie miljoni inimese.