Arhitekt sipleb tellija võrgus

Kuna Tartu üheks hüüdnimeks on "Emajõe Ateena", on paslik uurida, kas esiteks kohalik võim oskab avalikkuse ja eraettevõtjate huve ühitada antiikdemokraatiaga võrreldaval väärikal moel. Teiseks, millise märgi jätavad klassitsistliku linnasüdame kõrvale kerkivad hooned tulevastele põlvedele meie ajajärgust.

Tartu Justiitshoone ehk kohtumaja oli esimene avaliku ja erasektori koostööprojekt Eestis - selle ehitusse oli liisingulepinguga kaasatud erakapital. Paraku on kohtumaja puhul tegemist musternäitega, kuidas arhitekt Katrin Tomberg ja tellija pole suutnud kasutada arhitektuurselt nii palju lubava mäepealse krundi potentsiaali. Mänglevat maastikku trotsiv tuim ja kandiline hoonemürakas on ruumiliselt tapnud kogu Riia tänava alguse. Praktiline küll, aga paraku ilmetu.

Otsekui karistuseks koonerdamise eest läks kohtumaja ehitus algselt kavandatust kallimaks.

Tartu uus ehitusmäärus, mis hakkas kehtima 1. novembril 2006, teeb ehitusprotsessi läbipaistvamaks, sätestades ka hoone kõrguse. Muide, Künnapuu ja Padriku projekteeritud ehitise teenindussõlmed on paigutatud hoone tipus olevasse spiraali, mis ei riiva silma. Samas on see hoone lahutamatu osa. Seega ei ole arendaja pidanud loobuma ühestki ruutmeetrist ehitusalasest pinnast ventilatsioonikambrite kasuks, kogu kasulik pind korterite ja büroopindadena jäi müügiks alles.

Tigutorni puhul aga on kõige tähtsam paigas - linnapilti hakkab ilmestama uus pilkupüüdev hoone!

Linnavalitsus peab edaspidi siiski arvestama tõsiasjaga, et maha müüdud kesklinna kruntidele ehitatavate hoonete puhul pole linnal võimalust linnaruumi kujundada ega avaliku huvi eest seista. Linnaplaneerijatel tasuks aga juba kesklinna liiklusskeemide ja parkimise korraldamise peale.

Soovitan tartlastel järjekindlamalt jälgida, et kogukonna poolt valitud poliitikute otsused ei takistaks linnaruumi arengut tervikuna - Tartu heaolu peab üles kaaluma poliitilised kokkulepped. See määrab kogukonna usalduse poliitilise võimu suhtes. Kui usaldus on olemas, siis toetab ka rahvas poliitikute valitud prioriteete. Poliitikute pangaarved on - nii kuluaaride andmetel kui ka tõeliselt - täitmatud, kuid Tartu Vaimul ja Eesti vaimsel eliidil on kindlasti kohustus mitte lasta ennast ära osta.

Julgen väita, et Eesti vajab toimivat avaliku ruumi seadust, sest sageli on ilmnenud vastuolud avaliku arvamuse, kohaliku omavalitsuse ja arendajate vahel. Selleks näiteks on olnud Tartu Kaubamaja, hetkel plaanitav Sakala Keskuse lammutus või Kalevipoja kuju paigaldamine Tallinna lahte. Arhitekt on sageli tellija võrgus, sest tellija maksab. Arhitekt vajab avalikkuse kaitset.

Nõustun Tartu linnapea Laine Jänese öelduga: "Emajõe äärde elu toomine on üks linnavalitsuse prioriteete. Jõe väärtustamine muudab linnaruumi inimsõbralikumaks."

Kesklinn laieneb oma ajaloolisest südamest jõe suunas. Linnavalitsusel, arendajatel, arhitektidel ning valvsatel linnakodanikel jääb üle vaid seista selle eest, et Tartu uus arhitektuur saaks ka ruumiliselt, esteetiliselt ja funktsionaalselt põnev ning vääriks Emajõe Ateena nimetust.