Kuidas selgitate tööotsija oskuste vastavust töökohale?

Üldjuhul on töötajate eksimused juhuslikud ja inimlikud. Pahatahtlikkust või lohakust esineb väga harva. Vigadeta töö eest maksame sõltuvalt ametikohast boonust.

Professionaalset, usaldusväärset ja lojaalset tööjõudu on raske saada. Tööjõudu tuleb tööandjal endal koolitada ja väärtusi kujundada. Meile soovivad tööle tulla sageli väga noored inimesed, kes ei kujuta päris täpselt ette, milline on töö spetsiifika ja kas töö sobib. Kindlasti on meil negatiivseks faktoriks vahetustega töö.

Olulist trendimuutust töösse suhtumises täheldanud ei ole. Igas ettevõttes on oma raudvara - töötajad, kes suhtuvad oma töösse ja ettevõttesse väga pühendunult ja lojaalselt.

Võiks ära märkida, et töökohast ilmajäämise kartust enam ei tunta. Varasematel aegadel muretseti sellepärast rohkem.

Klienditeenindaja peab olema julge ja piisavalt jutukas. Kui töötaja on selline töövestlusel, eeldame, et ta inimesi ei karda ja saab ka klientidega hakkama.

Kaubanduses on muidugi tähtis nii töö kiirus kui ka korrektsus pisiasjades. Vigade ilmnemisel tuleb töötajale ette näidata, kuidas õigesti asju teha. Tundub, et enam ei taheta ega viitsita teha tööd, kus peab tublilt töötama kellast kellani.

Töötaja valime eelkõige vestluse põhjal. Tähtis on, et silm säraks, ta oleks suhtlejatüüp ning suudaks erinevates olukordades kiiresti reageerida. Muidugi on olulised täpsus ja efektiivsus. Mis ühe jaoks on pisiasi, see on teise jaoks katastroofilise tähtsusega. Enamasti tulenevad vead teadmatusest või valest arusaamisest. Tavaliselt aitab töötajaga koos probleemi arutamisest.

Tööjõud liigub turul laineliselt - mõnel konkursil on nii head kandidaadid, et võta või kõik tööle. Järgmine konkurss võib seevastu osutuda täiesti tühjaks.

Olen märganud, et osatakse järjest rohkem väärtustada aega. Inimesed on nõudlikumad ja teadlikumad. Lihtsalt entusiasmist ei tee paljud enam midagi.

Autor: ÄP