Vasara sõnul põhjendavad ettevõtjad ise viletsat teenindust tööjõu suure voolavusega ning kinnitavad, et pidevalt uuenevat personali koolitades ei jõuaks nad oma põhitöö - tulu teenimisega - üldse tegelda. Vasar viitab aga teeninduse ja kasuminumbrite vahel valitsevale seosele - klient kipub ikka tagasi sinna, kust sai lisaks kõhutäiele või heale ostule kaasa ka positiivse emotsiooni. „Olen veendunud, et teenindust kui konkurentsieelist ja selle seost ettevõtte tulemustega hakkavad ettevõtted täielikult mõistma alles halbade aegade saabudes,” märgib kaubandusjuht.

Teenindusse investeeritakse Vasara meelest täna üllatavalt vähe - kui ettevõtetel on paigas iga-aastased turundusele, mainekujundusele jm valdkondadele suunatud summad, siis investeeringud teenindustaseme tõstmisse on tagasihoidlikud või olematud. See aga on Vasara sõnul kahetsusväärne. Just praegu on tema arvates ideaalne aeg teenindusprobleemidega tegelemiseks – kulukas teenindustaseme mõõtmine ja personali treenimine on priskete kasuminumbrite tõttu oluliselt lihtsamini teostatav.

Vasara sõnul peavad kaubandus- ja teenindusettevõtted tulevikus läbilöömiseks lisaks käibe- ja kasumieesmärkidele seadma ka teeninduseesmärgid ning sõnastama teenindusstandardid. „Kui reaalsus standarditega ei ühti - nii see paraku kipub olema-, tuleb välja selgitada arendamist vajavad kitsaskohad ja teenindajaid problemaatilistes valdkondades koolitada-treenida. Oluline on teenindustaseme sidumine töötajate motivatsioonisüsteemiga. Nii on võimalik tagada, et ettevõtte kõigis teeninduspunktides koheldakse kliente alati hästi ja ühe katuse all asuvates kauplustes-teenindustes suhtutakse külastajasse ühesuguse tähelepanuga,” kirjutab Ants Vasar.