ELi energiasektori sõltumatus suureneb

Koostatud on kaks varianti. Üks neist on radikaalsem, kuid seda ei poolda Saksamaa ja Prantsusmaa. See nõuab muu hulgas suurte energiakontsernide jagamist tootjateks ja müüjateks, mis suurriikidele ei meeldi.

Suurt rõhku pannakse plaanis taastuvate ja uue põlvkonna energiaallikate kasutamisele. Taastuvenergia osakaal tahetakse aastaks 2020 tõsta 20 protsendile. See tähendaks nende kasutamise kolmekordistamist praegusega võrreldes. Komisjoni ettepaneku järgi tuleks süsihappegaasiheitmeid samal ajal vähendada viiendiku võrra. Aastaks 2050 peaks nende tase olema 1990. aasta tasemest poole madalam. Biokütuste osakaal tahetakse 14 aastaga kasvatada 14 protsendini kogu transpordikütuses.

Riikide eri arvamuste tõttu ei ole lõpptulemuseni lihtne jõuda, rõhutab komisjon. Samuti ei ole see kaugeltki odav. Komisjoni hinnangul nõuab energiasektori reform järgmise 25 aasta jooksul 14 100 miljardit krooni.

Aga hea tahtmise korral on eesmärgid saavutatavad. EL võttis 1997. aastal ülesandeks suurendada aastaks 2010 taastuvenergia osakaal 12 protsendile. Ehkki praegu on selle sihi poole liikumisel väike mahajäämus, peab komisjon praeguse tempo juures nelja aasta pärast 10 protsendini jõudmist reaalseks.

Mitmest riigist on tuua häid näiteid. Näiteks Taanis toodetakse tuuleenergia abil juba viiendik elektrist. Rootsil on jälle häid kogemusi maasoojuse kasutamisel. Seal töötab 185 000 maasoojuspumpa ehk pooled kogu Euroopa pumpadest.

Oma energiasektori üks edukamaid moderniseerijaid Euroopas on ELi praegune eesistujamaa Saksamaa. Möödunud aastal suurenes seal taastuvenergia toomine 15,2 protsenti ja tarbimine 6,8 protsendilt 7,7-le. See on võrdne 10 miljoni majapidamise vajadusega, väidab Saksa taastuvenergia föderatsioon.

Saksamaa tahab aastaks 2050 suurendada taastuvenergia kasutamise 85 protsendini.

Komisjon rõhutab, et kui kogu Euroopa kasutaks päikeseenergiat sama palju nagu Saksamaa ja Austria, oleks juba praegu taastuvate energiate osakaal kogu energiatööstuses 10 protsenti.