Jaanuaris on Tallinna börs suutnud peaaegu terve aasta jagu oodatud tõusu juba ära teha.
Läinud aasta viimases lehes küsis Äripäev analüütikutelt ja investeerimispankuritelt, kui suurt tõusu nad Tallinna börsile selleks aastaks prognoosivad. Kõige optimistlikumalt oli meelestatud Suprema juhatuse esimees Peeter Saks, kes ootas selle aasta lõpuks 20protsendilist tõusu. See tähendaks Äripäeva indeksi kerkimist 2927 punktini. Küsitluse ajal 21. detsembril oli indeks 2439,19 punktil.
Üllatus-üllatus, jaanuar pole veel läbigi, kuid indeks on juba visanud tõusta 2843,85 punktini, mis teeb tõusuks küsitluse ajaga võrreldes 16,6 protsenti.
Kõige kiiremini on tõusnud Merko Ehituse aktsia (24 protsenti), võrdselt (22,4 protsendiga) järgnevad Baltika ja Tallink. Üle 20 protsendi on juurde võtnud ka PTA Grupi aktsia ja Tallinna Vesi. Indeksist kiiremini on tõusnud veel Olympic EG aktsia (19,5 protsenti) ja Eesti Ehitus (19 protsenti).
Indeksi sabas sörkisid Starmani aktsia (tõus 15,3 protsenti), Viisnurk (13,8 protsenti), Harju Elekter (13,5 protsenti) ja Norma (12,3protsendilise tõusuga). Alla kümne protsendi tõusid Saku Õlletehase aktsia, Eesti Telekom ja Tallinna Kaubamaja. Ainus langeja on Kalevi aktsia.
Aktsiad pole meil hinna/kasumi suhtarvu alusel odavad - kuid mis vahet seal on…
"Kuidas saab nimetada aktsiat, mille P/E suhtarv on 40, odavaks?" kirjutas Financial Times 1995. aasta augustis Jaapani börsibuumi ajal enne krahhi. "Aga see on ju Jaapan, ütlevad maaklerid. Jaapan on teistsugune, kõik teavad seda."
Vägisi tekib küsimus - kas ka Eesti on teistsugune?