OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

29.01.07, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Korteri üleandmise aeg pikeneb

Enn Tosso

Üleandmistähtaegade venimise peamine põhjus on ehitustähtajad.

Paljud korteriomanikud ehitavad maja ning korteri müügist saadud rahaga finantseeritakse ehitust.

Ent kuna maja ehitamine võtab viimasel ajal vähemalt kaks korda rohkem aega, kui esmalt plaanitud, tekib surnud seis: vana kodu on müüdud ning uut ka veel pole.

Korterit müües lepitakse notari juures kokku, millal uus omanik võtmed kätte saab. Viivitatud aja eest tuleb maksta leppetrahvi.

Kuna ostja ei tule selle pealegi, et korteri vabastamisega võiks probleeme olla, määratakse leppetrahvist suhteliselt sümboolne summa, nt 0,1 protsenti korteri väärtusest kuus.

Ent miljonilise korteri puhul tähendab see kõigest tuhandet krooni, samal ajal, kui sarnase korteri eest võib üüri küsida vähemasti viis korda enam.

ERI Elamispindade Kinnisvara tegevjuht Mart Saa möönab, et vana omanik juriidiliselt muud teha ei saagi, kui viivist nõuda.

Ta soovitab juba tehingut tehes lepingusse panna suurem viivis, mis kataks ebameeldivusega seotud kulud ja oleks mõjusam.

Kui ostjal ei ole otsest vajadust sisse kolida ja saab võimaldada müüjal seal pikemalt olla, siis oleks üürileping lahenduseks, et määrata ära, kes kulusid kannab ja millist lisakompensatsiooni saab ostja viivitatud aja eest.

Kui müüja on pahatahtlik, tuleks pöörduda kohtusse. Ent kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ning aeg maksab.

Saa leiab, et suurem viivis oleks ehk parimaks motivaatoriks, mis paneks müüjad enda lubadusi täitma.

Praktikas lahendatakse korteri üleandmise venimisega seotud probleemid kokkulepete teel.

Seadus näeb viivist ette vaid rahalise maksega viivitamise eest, seega seadusest tulenevalt korteri üleandmisega viivitamise puhul leppetrahve ette ei nähta.

Küll aga märgitakse leppetrahvid notarilepingus, mis tavaliselt jäävad vahemikku 0,02-0,03% päevas. 1,5 miljoni kroonise korteri puhul teeb see ca 11 250 krooni kuus.

Kui lepingus on madalam leppetrahvi määr, oleks soovitatav enne lepingu allkirjastamist müüjaga kokkuleppele jõuda, et leppetrahvi määra tõsta.

Kui leppetrahvi määr on jäänud siiski liiga madalaks, on võimalik sõlmida korteri endise omanikuga üürileping, mille järgi ta kohustub maksma üüri nüüd juba ostja omandis olevas korteris elamise eest.

Oleme ehitatavate korterite puhul sõlminud võlaõiguslepinguid. Seal on määratud korteri valmimise tähtaeg, pärast mida teatud perioodi jooksul on müüja kohustatud sõlmima asjaõiguslepingu ja korteri üle andma.

Asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks on olnud valmis korter, mis on ehituslikult ostja poolt vastu võetud.

Kui tähtajad lähevad üle, siis eks eelkõige peaks ostja selgeks tegema, mis põhjustel korteri üleandmine venib.

Enn Tosso

Seotud lood

Sisuturundus

09.09.24, 16:29

Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?

Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.