Lammutus nõuab ehitusluba

Vastavalt ehitusseadusele kuulub ka maja lammutamine ehitamisprotsessi alla. Seega on lammutamisel nõutav ehitusluba. Samuti tuleb ehitis kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist, kui seda pole tehtud juba varem, näiteks maja varisemisohtlikuks tunnistamise järel.

"Maja lammutamiseks on ehitusluba ikka vaja. Tuleb teha lammutusprojekt ja see tuleb tellida projekteerijalt, kes on registreeritud majandustegevuse registris," selgitab Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. Lisaks tuleb tema kinnitusel lammutusprojektis keskkonnaameti tarvis ära näidata lammutusmahud, kuhu ja kuidas utiliseeritakse lauad, kivid, metall jne.

Miljööväärtuslikel aladel on Tallinnas vajalik ka kooskõlastus linna kultuuriväärtuste ametilt. Võidakse ju tunda huvi väärtuslike detailide vastu (uksed, aknad, lingid jne).

"Väikeehitise ehk kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehitise lammutamiseks piisab kirjalikust nõusolekust, suurema ehitise korral on vaja projekti," eritleb Saku valla ehitusjärelevalve spetsialist Anne Kadaja lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotlemise eeltingimusi. Seega on väikeehitisest suuremate ja ümbrust ohustavate lammutuste korral vajalik lammutuse käiku ning materjalide utiliseerimist kirjeldav detailne lammutusprojekt. Suvila jaoks piisab vabavormilisest lammutuskäiku ja utiliseerimist kirjeldavast seletuskirjast vallavalitsusele.

Seieri sõnul tuleb näiteks Tallinnas tuua valmis lammutamisprojekt linnaplaneerimise ametisse kahes eksemplaris. Selle põhjal antakse taotluse alusel lammutamiseks ehitusluba ehk lammutusluba.

"Lammutusloa väljastame vaid isiklikult ehitise omanikule. Üldjuhul teeme seda ainult projekti alusel," osutab Seier takistusele ebaseadusliku lammutamise ees.

Kui ehitis on tõesti vähem kui 20 ruutmeetri suuruse ehitusaluse pinnaga, piisab tema tõdemusel teatise esitamisest linnaplaneerimise ametile ehitise lammutamise kohta. Väikeehitiste korral on siis vaja linnaplaneerimise ameti kirjalikku nõusolekut.

Kui muidu väljastatakse lammutusluba omavalitsusest kahekümne päeva jooksul, siis Tallinnas saab Seieri kinnitusel reeglina kiiremini.

Nii Kadaja kui ka Seier meenutavad lammutajatele, et tööde teostamisele asumisest tuleb kohalikule omavalitsusele teatada vähemalt kolm tööpäeva ette.

Kadaja sõnul nõuab Saku vallavalitsus lammutamise, ümberehitamise või osalise lammutamise järel ehitusjäätmete utiliseerimistõendeid. See on vajalik keskkonna saastamise pidurdamiseks.

Sergei Leja, INSAIT Projekti omanik

Tavaliselt lammutame kopaga. Saab ka käsitsi, aga see on 50% kallim. Töö hind on eramul keskmiselt 1000 kr/m2, sõltuvalt objektist. Enne lammutamist tuleb omanikul välja lülitada elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning võtta kooskõlastused tarnijatelt. Suuremate objektide puhul soovime enne näha lammutusprojekti.

Margo Dengo, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Ehitusohutuse osakonna juhataja

Seadus lammutusviisi ette ei anna, selle peab valima projekteerija. Ilmselt ei tule lõhkamismeetodil lammutamine kesklinnas kõne alla. Lisaks tuleb arvestada konkreetse lammutatava hoone eripäraga: kas on tegemist elementidest ehitisega vms.