Soome-Eesti 2:1 töö tootlikkuses

Reformierakonna loosung ja valimisplatvorm - Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka - ei ole kerge. Konkreetselt osutub, et mööda tuleb minna Soomest, kuna just Soome paikneb hetkel Euroopa Liidus viiendal kohal. Mõõtühik on töö tootlikkus, milles Eesti jääb hetkel üle kahe korra maha.

Töö tootlikkuse tõus ei tähenda käte kaks korda kiiremat liigutamist, vaid suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna- ja palgataset.

Puidu saab saagida küttepuudeks - olgugi praegusel külmaperioodil väga vajalik, on see ikkagi madala lisandväärtusega toode. Samas saab õiget puitu valides ning teadmisi ja kogemusi omades valmistada puidust hoopis kontsertklaveri, millele antakse tööga märksa suurem lisandväärtus.

Saekaatrimees võib kätel kaks korda kiiremini käia lasta, aga klaverimeister teenib tast ikka rohkem - klaverimeistri töö rahas mõõdetav tootlikkus on suurem.

Hinna- ja palgatase on töö tootlikkuse teine komponent: võtame juuksuri Eestis ja juuksuri Soomes. Töö ise ja tööks kuluv aeg on sama, tellija materjal sama, tulemus sama, aga teenus on Soomes mitu korda kallim. Ühtlasi on Soome juuksuri töö rahas mõõdetav tootlikkus kõrgem. Midagi pole teha, nii see statistikasse kirja läheb.

Võime ennast lohutada, et samadel põhjustel on töö tootlikkus Indias meist veelgi madalam.

Ent kas on siis õigus hoopiski Edgar Savisaarel: tõstame keskmist palka üle kahe korra ja mured saavadki murtud? Siiski mitte. Kui see palgatõus mingi tungrauaga üldse võimalik oleks, juhtuks nii, et järsult tõuseksid ka hinnad, riigieelarve kukuks aga puudujääki, sest kuidas teisiti avalikule sektorile palka maksta? Kroon tõenäoliselt devalveeritaks ja meie rikkusepüüdlused paisataks kuhugi allapoole tagasi nagu liiga kaugele jõudnud nupp lauamängus "Tsirkus".

Asi selles ongi, et administratiivne palgatõus ei too kaasa töö tootlikkuse tõusu. Palgatõus, mis vapustusi ei põhjusta, saab tulla üksnes tootlikkuse tõusu arvel. Siis kohanduvad ka hinnad ja palgad tasapisi uuel, kõrgemal tasemel.

Tõsi, töö tootlikkus on Eestis aastaga 7,4% tõusnud, ent seda on vähemalt keskmise palga tõusu kõrval napilt. Samas teeb eestlane tunduvalt rohkem töötunde kui näiteks soomlane, vastavalt 2011 ja 1714 töötundi aastas. Kvantiteet on, aga kvaliteeti jääb esialgu väheks.

Tööviljakus on uue ühiskonnakorra võiduks lõpuks kõige tähtsam, peamine. Kes nii ütles? Ei - mitte Savisaar ega Milton Friedman, hoopiski Lenin.

Autor: ÄP