CMR-konventsioon kindlustab vaid autovedaja vastutuse

CMR-kindlustuse sõlmimisel tuleks kindlustusandjalt nõuda, et kindlustuspoliisil oleks märgitud nii CMR-konventsioon kui ka võlaõigusseadus (VÕS).

Kuna on olukordi, kus CMR-konventsioon ei kehti (nt Eesti-sisesed veod), siis ei kehti ka kindlustuspoliis ja vastupidi.

Autovedaja vastutuskindlustus tähendab autovedaja tsiviilvastutuse kindlustust, tulenevalt klientidega sõlmitud tasulistest autoveolepingutest vastavalt CMR-konventsioonile ning VÕSile.

Ekslik on arusaam, et CMR-kindlustuse olemasolu korral on automaatselt kindlustatud kõik vedaja poolt punktist A punkti B veetavad kaubad. Tegelikult on CMR-kindlustuse puhul kindlustatud autovedaja vastutus, mis on seotud autovedaja tegevuse või tegevusetusega kliendiga sõlmitud veolepingu täitmisel.

CMR-kindlustuse alusel saab autovedaja nõuda kindlustusseltsilt hüvitise maksmist autovedaja vastu esitatud nõude alusel. Kuna rahvusvahelised kaubaveod on litsentseeritud tegevus, siis on CMR-kindlustuse saamise eeltingimuseks vastava litsentsi olemasolu.

Eestis väljastab litsentse Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. CMR-kindlustuse, nagu kõikide teiste kindlustustoodete, hankimiseks tuleb kindlustusseltsile esitada sooviavaldus. Pärast riski hindamist koostab kindlustusselts kindlustuspakkumise.

Kui kindlustuspakkumises toodud tingimused on vedaja poolt aktsepteeritud, siis loetakse CMR-kindlustus sõlmituks ning selle kinnitamiseks väljastatakse kindlustuspoliis.

Autovedaja muutub kindlustusvõtjaks ning poliisi väljastanud kindlustusselts kindlustusandjaks.

CMR-kindlustus sõlmitakse tavaliselt aastaks ning kindlustusmakseid tasutakse neljas osas ehk korra kvartalis. VÕS näeb ette kindlustusmaksete tasumise korra.

Esimene kindlustusmakse peab olema tasutud kokkulepitud tähtajaks. Kui esimene kindlustusmakse ei ole tasutud kindlaksmääratud ajaks, siis loetakse, et kindlustusandja on kindlustuslepingust taganenud ehk teisisõnu - kindlustusandja ei ole kohustatud tekkinud kahjusid hüvitama.

Kui saabub järgneva kindlustusmakse tasumise tähtaeg ning makse jääb kindlustusvõtjal siiski tasumata, on kindlustusandja sellisel juhul kohustatud andma kindlustusvõtjale makse tasumiseks uue tähtaja, mis on 14 kalendripäeva. Kui selle 14 päeva jooksul toimub kindlustusjuhtum, siis ei vabane kindlustusandja hüvitamise kohustusest, hoolimata sellest, et kindlustusmakse on tasumata.

Kui makse jääb tasumata ka uue tähtaja möödudes, siis loetakse, et kindlustusandja on kindlustuslepingust taganenud, mis jällegi tähendab, et kindlustusandja ei ole kohustatud tekkinud kahjusid hüvitama.

Autor: Aleksei Kargin